Õunakasvataja:Kuldreneti müügilt korjamiseni viis kontrollorganite alarahastus

Silvi Lukjanov
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õunapuude lõikamise õppepäev Rebase talus. Loo juures on foto illustratiivselt.
Õunapuude lõikamise õppepäev Rebase talus. Loo juures on foto illustratiivselt. Foto: Piia Tiigemäe

Et kontrollorganid on alarahastatud, ongi õunakasvatajatel kiusatus müüa välismaist toodangut omatoodangu pähe, sest nii on võimalik teenida rohkem raha.

Järvamaal Märjandi külas kodumaise õuna, kartuli ja köögiviljakasvatusega tegeleva Rebase talu peremees Meelis Tiigemäe ei imestanud, kui kuulis teadet rahvasuus tuntud õunasordi "Kuldrenett" müügilt korjamise kohta. Talle näitas see, et kontrollorganid, kes peavad seisma selle eest, et turul pettuseid toimuda ei saaks, on alarahastatud. „Kuna Eestis kasvavaid sorte kasvatatakse ka teistes riikides, siis maksuerisustest tekkivad suured hinnakäärid tekitavad ilmselt nii mõneski ärimehes või talunikus kiusatust välismaist toodangut kohaliku omatoodangu sildi all müüa,” selgitas ta.

Õunakasvatajana teab Tiigemäe, et välisel vaatlusel pole võimalik õunte päritolu tuvastada, ainult laborites ja selleks ei jätku paraku riigil raha. Äsja võeti Lätis vastu seadus kohalike puu-ja juurviljade käibemaksu alandamise kohta 5-le protsendile ja see oli kui vesi veskile. „Eesti aedviljakasvatajatel läheb veel raskemaks konkurentsis püsida, sest tõenäoliselt uputatakse kaubandus ja turud Läti odavama toodanguga kiiresti üle,” selgitas ta. „Kontrolli vähesuse, kui mitte puudumise tõttu müüakse suur osa sellest Eesti kauba sildi all turgudel ja laatadel maha,” lisas Tiigemäe.

Probleem ei ole taluperemehe teada mitte ainult õuntega, vaid ka maasika, tomatite, singi, sibula ja palju muuga. „Näiteks poola sibulast läheb suur osa "Peipsi sibula" nime all müüki. Niisamuti on lihtne müüa õuntest lõuna pool kasvanud `Liivi kuldrenetti´ või `Tellissaart´ mis näevad seal oleva soojema kliima tõttu ka ilusamad välja,” lausus ta. Tiigemäe meelest pole kaup ju halb, vaid vale nime all müümine tekitab moonutatud konkurentsi.

Põllumajandusamet andis teisipäeval teada, et kauplused peavad kõrvaldama müügilt õunad ´Renett´ ja ´Kuldrenett´ . Kauplused kohustatud lõpetama Mulgi Õun OÜ ja Aran PM OÜ turustatavate õunte ´Renett´ ja ´Kuldrenett´ müügi. Teates seisab, et pole olemas sorti ‘Renett’ ega ka ‘Kuldrenett’, samuti ei ole need registreeritud sordinime sünonüümidena. Põllumajandusamet koostas ettekirjutuse ettevõtetele Rimi Eesti Food AS, Selver AS ja Coop Kaubanduse AS, kuhu Mulgi Õun OÜ ja Aran PM OÜ on õunu turustanud. Põllumajandusamet jätkab õunte ´Renett´ ja ´Kuldrenett´ tarneahela uurimist, dokumentatsiooni kontrollimist ja õunte päritolu kindlakstegemist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles