Päästjate eelajalooline roomikmasin jõudis Saksamaalt 150 000 eurot kaasaegsemana komandosse tagasi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Kuido Saarpuu/Järva Teataja

Aprillis kirjutasime Paide komandosse päästjate kasutusse jõudnud roomikmasin Badvagnist. Sama kiiresti nagu see masin Paidesse jõudis, läks roomikmasin ka Saksamaale kaasajastamisele, kuid nüüd, aasta lõpus, on Paides tagasi.

Lääne päästekeskuse valmisolekubüroo peaspetsialist Mihkel Uueküla selgitas, et Paide päästekomando Bandvagn 206 läbis Saksamaal 8 kuu jooksul põhjaliku renoveerimise, mille käigus vahetati välja mootor (bensiinimootor asendati diiselmootoriga) koos käigukastiga. «Seoses uue mootoriga ehitati peale uus elektrisüsteem ning renoveeriti olemasolev süsteem. Uuenduskuuri läbis ka roomikauto veermik koos vedrustusega ning paigaldati uued roomiklindid,» täpsustas ta. «Parandati ka aastate jooksul tekkinud praod ja mõrad masina kerel ning seoses uue mootori paigaldamisega pikendati kabiini ninaosa. Sõiduki alarmseadmeid täiustati vilkurite lisamise näol. Renoveerimistööde maksumus jäi 140 000 - 150 000 euro vahele.»

Paide päästjaid ootab nüüd ees õppeprotsess, mille järel saab tehnika operatiivsesse valmisolekusse panna.

Paide päästekomando pealik Geimo Eesmäe ütles, et Saksamaalt tagasi tulnud Bandvagni said nad kätte eelmise nädala neljapäeval. «Käisime kahe meeskonnavanemaga koolitusel Kloogal, et pärast oma teadmised edasi anda meeskonnale,» selgitas ta. «Hetkel pole meil veel kokkulepet, kuid loodame minna Paide vana prügila peale harjutama, kus on hea maastik ja saab proovida masina tugevusi ja nõrkusi.»

Paide vanel prügimäel katsetati masinat ka kevadel.

Uueküla ütles, et Bandvagn on mõeldud kasutamiseks eelkõige metsa- ja maastikutulekahjude kustutamiseks ja päästevarustuse transpordiks piirkondades, kuhu päästeautodega ning ATV-dega enam ligi ei pääse. «Kuna roomikauto on varustatud kastivahetussüsteemiga, siis on võimalik kustutussüsteemiga kast kiiresti vahetada inimeste transportimiseks mõeldud veosalongi vastu (varustus võetakse suurest konteinerist ja tõmmatakse Bandvagni multiliftiga järelroomikute peale- Geimo Eesmäe). See võimaldab meil tagada kuni 14 inimese transpordi raskesti läbitaval maastikul (sh paksu lumekatte korral),» sõnas ta.

2010. aastal Eestit tabanud lumetorm Monika ajal jõudsid päästjad lumevangis inimesteni just Bandvagn'tega.

Eesmäe kiitis roomikmasinal tehtud maadatused heaks. «Diiselmootor võtab vähem kütust ja on töökindlam ja lihtsam kasutada,» põhjendas ta. «Bandvagn on hetkel parim liikurmasin päästeametis. Parim on ta oma maastiku läbimise võime poolest. Bandvagniga kannatab sõita nii metsas, rabas, kui ka talvistes tingimustes. Julgen väita, et ei ole kohta, kus see masin hakkama ei saaks. Kui nüüd rääkida talvest, siis praegused talved on meil pehmed ja kannatab sõita nii ATV-ga (ka Paides olemas, Polarise näol), kui ka põhiautoga. Samas võime meenutada lumetorme. Sellistes tingimustes on see masin asendamatu. See masin saab ligi kohtadesse, kus teinekord ei saa ligi ka jalgsi.»

Lääne regioonis on päästjatel kasutada 2 Bandvagn'it, mis asuvad Paide ja Haapsalu päästekomandos.

Bandvagni tehnilised andmed (kevadisest loost, mil Paide masin oli veel bensiinimootoriga)

Tootja: AB Hägglund & Söner

Bandvagen: otsetõlkes roomikutega sõiduk

Kasutusotstarve: toodetud inimeste ja varustuse veoks igasugusel maastikul (soo, raba, liiv, lumi).

On võimeline sõitma seal, kus kohati isegi inimene jalgsi liikuda ei saa, näiteks põlengud turbarabades. Samas rasketel päästeautodel on sellistes tingimustes väga keeruline või täiesti võimatu liikuda.

Veoskeem: 4 × 4 (lint), vaba (avatud) diferentsiaal.

Tehnilised andmed: pikkus 6750 mm, laius 1870 mm, kõrgus keskmise taaraga 2300 mm, kõrgus inimeste veosalongiga 2600 mm.

Suurim kiirus: teedel 50 km/h, maastikul aeglustiga 33 km/h.

Maastiku läbivus

Kalded: võime mäkke tõusta kõva pinnasega maastikul.: 80%, 31 kraadi (maksimum 36 kraadi), võime mäkke tõusta pehme pinnasega maastikul 25%, 17 kraadi, külgkalle 20%, 11 kraadi (maksimum 35 kraadi).

Veetakistus: ei uju, kuid võib sõita kuni meetrisügavuses vees.

Allikas: päästeamet

Tagasi üles