/nginx/o/2017/11/24/7343453t1hba00.jpg)
Statistikaamet analüüsis 10.–12. klassi õpilaste koolitee pikkust ning selgus, et kuigi gümnasistide koolitee keskmine pikkus on 15 km, jääb kolmandikule neist kool kuni 2 km kaugusele kodust. Gümnasistide koolitee mediaanpikkus on 4,3 km.
Statistikaamet analüüsis 10.–12. klassi õpilaste koolitee pikkust ning selgus, et kuigi gümnasistide koolitee keskmine pikkus on 15 km, jääb kolmandikule neist kool kuni 2 km kaugusele kodust. Gümnasistide koolitee mediaanpikkus on 4,3 km.
71% gümnasistidest ei õppinud kodule kõige lähemal asuvas koolis. Kodule lähimas koolis ei käida eelkõige seetõttu, et gümnaasium valitakse lähtuvalt pakutavast õppesuunast ja õppekeelest ning ka sellest, et osa õpilasi vajab tervise tõttu erikooli. Laste ja noorte vähenev arv on viinud selleni, et igas omavalitsuses ei ole gümnaasiumi. Mittestatsionaarset õpet pakkuvad koolid ja täiskasvanute gümnaasiumid paiknevad veelgi hajusamalt. Täisealisi õppijaid on suhteliselt vähe, nende tõttu pikeneb keskmine koolitee 1 km võrra. Keskmine tegelik koolitee on 15 km pikk. Kui gümnasistid käiksid elukohale lähimas gümnaasiumis, oleks keskmine koolitee veidi alla 4 km.
Loe edasi statistikablogist!