Üllatav fakt: jõulupühadel saadakse enim vigastusi kukkudes ja sportides

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Libedus.
Libedus. Foto: Elmo Riig / Sakala

If Kindlustuse viimase kolme aasta statistika näitab, et jõulupühade sagedasemad õnnetused on seotud kukkumise ja sportimisega. Aastatel 2014-2016 on Ifis registreeritud 122 jõulupühadel toimunud õnnetusjuhtumi kahju, millest pooled ehk 64 on kukkumised, 17 sportimisel juhtunud õnnetused ja üheksal juhul on vigastusi saadud kaklustes.

 

Keskmine jõuluajal toimunud õnnetusjuhtumi kahjuhüvitise suurus on 242 eurot ning üks suuremaid valurahasid oli 1012 eurot jalgpallimängus saadud trauma eest.

If Kindlustuse isikukahjude grupijuhi Kadri Puna sõnul juhtub jõulupühadel rohkem õnnetusi, sest ollakse aktiivsed ringi liikuma ja eriti lastel on koolivaheaja tõttu rohkem vaba aega.

„Jõuludel on rohkem sagimist, tähelepanu hajunud ning samas on aega rohkem ringi käia. Kukkumised on peamiselt seotud libedate teeolude, treppide ja looduses jalutamisega. Sagedasemad vigastused on käe- ja jalaluumurrud ja nihestused. Vaba aega veetes on enim vigastusi saadud pallimängudel, aga ka uisutades, kelgutades ning sisehallides rulatamisel,“ sõnas Puna.

Kukkumisi võib jõuluajal ette tulla ka kalmistutel, kus küünlaid süütamas käiakse.

„Pimedal ajal kalmistul käies tuleb eriti ettevaatlik olla just eakamatel inimestel, sest suurte puujuurte taha võib kergesti komistada. Olge oma lähedastele siis otseses mõttes toeks. Samuti tasub ettevaatlik olla klaasist kalmuküünaldega, mis temperatuuride vaheldumise tõttu võivad olla purunenud ja vajavad eemaldamist,“ ütles Puna.

Enim õnnetusjuhtumikahjusid jõulupühadel on maakonniti registreeritud järgnevalt: Harjumaal (37 kahju),  Järvamaal (17), Tartumaal (11), Võrumaal (8), Ida-Virumaal (7), Pärnumaal (7).

Kõige vähem õnnetusi on juhtunud Põlvamaal ja Hiiumaal, kus kolme viimase aasta jõulupühade ajal on teatatud kummaski vaid ühest õnnetusjuhtumikindlustuse kahjust.

„Aasta lõpp on emotsionaalne aeg. Kahjuks on kurb fakt, et meile antakse teada sagenenud kaklustest ja kallaletungidest, mille käigus on saadud vigastusi ja kus on mainitud ka alkoholiga liialdanud ründajat,“ lisas Puna.

Kolme viimase aasta õnnetujuhtumite hulgas on ka mitmeid kahjusid, kus kliendid on viga saanud tööriistade käsitsemisel, toidu valmistamisel, koduste koristustööde ja ahjukütmise käigus. Mitmel puhul on õnnetusjuhtumitest tingitud vigastuste tagajärjel pidanud klient loobuma ka planeeritud aastalõpu reisist ja saanud hüvitist reisitõrkekindlustusega.

Tagasi üles