Jaanuaris jõustuva seadusega luuakse korteriomanike ühisustest korteriühistud

Kortermaja Tallinnas. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

1. jaanuarist 2018 hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma korteriühistu vormis. Suurema muudatuse toob see olemasolevatele korteriomanditele, mille majandamine toimub uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, sest neile loob Tartu Maakohtu registriosakond uuest aastast ise korteriühistu.

 

Justiitsminister Urmas Reinsalu tunnustab Eesti Korteriühistute Liitu ja Eesti Omanike Keskliitu tehtud põhjaliku teavitustöö eest. „Siiski on selge, et 1. jaanuaril võib korteriomanike seas olla segadust. Ma tahan rõhutada, et uut seadust ei tasu karta, sest selles on kirjas palju sellist, mis kehtib tegelikult ka praegu, kuid selgete ja konkreetset sätete puudumisel ei ole need reeglid alati kõigile ühtemoodi arusaadavad. Tõsi, seadusega luuakse juurde ka palju korteriühistuid ja see formaat on ilmselt esialgu võõras ning ehmatav, ent paanikaks ei ole kindlasti põhjust, sest ühistutele antakse aega endale parimaid lahendusi välja töötada ja sobivad inimesed seda juhtima leida,“ rahustas Reinsalu.

Olemasolevaid korteriühistuid uus seadus põhimõtteliselt ei muuda ja alles jääb nii korteriühistu nimi kui ka põhikiri. Küll aga mõjutab seaduse jõustumine oluliselt neid maju, kus korteriomanikud ei ole 2018. aastaks ise korteriühistut moodustanud. Neile avab korteriühistute registri pidaja registris uue korteriühistu registrikaardi, millel on kirjas korteriühistu nimi, mis koosneb aadressist koos täiendiga „korteriühistu“.

Korteriühistu juhatuse liikmete valimine jääb korteriomanike ülesandeks. Kui korteriomanikud on varasemalt ametisse määranud korteriomandite valitseja jätkab tema oma tegevust. Valitseja peab iga ühistu jaoks ametisse nimetama kinnisvarahalduri või korteriühistujuhi või korterelamuhalduri kutsetunnistusega majahalduri. Juhatuse või valitseja andmed tuleb korteriühistu registrile esitada 30. juuniks 2018.

Loodud korteriühistul ei ole esialgu ka põhikirja. Kui korteriomanikele see sobib, st ei soovita seadusest sätestatust erinevaid reegleid oma ühistule kehtestada, on ilma põhikirjata tegutsemine täiesti võimalik. Tuleb aga arvestada, et seaduse reeglid on kujundatud sellistena, et need sobiksid kõikidele ja seetõttu ei arvesta need kuigi täpselt iga maja eripärasid. Näiteks selleks, et jagada vee- ja küttekulud vastavalt tegelikule tarbimisele ja mõõdikute näitudele, tuleb see võimalus põhikirjas ette näha.

Osaliselt mõjutab seadus ka väikeseid, kuni kümne korteriomandiga maju, kus on edaspidi korteriühistu juhtimine võimalik ka ilma eraldi juhatust valimata. Sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks ja korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõikide korteriomanike nõusolekut. Selline korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama majandusaasta aruannet. Kui ilma juhatuseta tegutsemine aga majas ei õnnestu, tuleb valida ühistule juhatus või nimetada ametisse valitseja. Need võimalused on väikeste majade korteriomanikel sõltumata sellest, kas nad olid enne 1. jaanuari 2018 korteriühistu asutanud või mitte.

Oluline on välja tuua ka see, et kui mitme kinnisasja majandamiseks moodustatud korteriühistud ei ole esitanud registripidajale korteriomanike enamuse notariaalselt tõestatud otsust samas vormis jätkamiseks, loetakse 1. jaanuarist 2018 senine ühistu lõpetatuks ja igale kinnisasjale tekib uus seadusjärgne korteriühistu.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus ei puuduta nö tavalisi kaasomanikke, ridaelamu omanikke (kui puuduvad korteriomandid) ega endiseid garaažiühistuid.