/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/16/7224611t1h79bc.jpg)
2015. aastal kaotas Eesti rahvastik 421 343 eluaastat, mis on 15% võrra vähem kui 2013. aastal, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.
Statistika: Kaotatud eluaastate hulk vähenes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervisekaotus on viimase kahe aasta jooksul tõusnud vaid kasvajate haigusrühmas. Naiste hulgas on kasvajate tõttu kaotatud eluaastad jäänud samaks. Meeste hulgas on kasvajate tõttu kaotatud eluaastad tõusnud 6%. Teistes haigusrühmades on tervisekaotus vähenenud.
Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks meeste hulgas on endiselt vereringeelundite haigused (35%), kasvajad (20%) ning vigastused ja mürgistused (11%). Naiste seas on peamisteks tervisekaotuse põhjusteks vereringeelundite haigused (41%) , kasvajad (19%) ning lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%).
Suurim kaotatud eluaastate arv 1000 maakonna elaniku kohta on Ida-Viru, Võru ja Jõgeva maakonnas. Kõige vähem on surmade ja haiguste ning vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid Saare, Rapla ja Harju maakonnas.
Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotus jaguneb haiguskaotuseks ja suremuskaotuseks. Haigestumuse andmed pärinevad Eesti Haigekassa raviarvetelt ning suremuse andmed Eesti surma põhjuste registrist. Arvutuste aluseks on Eesti elanike andmed. Tervisekaotus, haiguskaotus ja suremuskaotus esitatakse nii absoluutarvuna (eluaastad) kui suhtarvuna 1000 elaniku kohta.
Vaata lähemalt TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist!