Noored loodavad kodu valmimisel jõuluimele

Noorkotkaste Türi Hundi rühm on tulevases Türi kogukonnakeskuse majas endisest sotsiaalkorterist rühmaruumi ülesvuntsimisel jõudnud kaugele. Nüüd on kõik vaba raha kulutatud ja noored paluvad abi.

«All I Want for Christmas Is You» (ingl kõik, mida soovin jõuludeks, oled sina – toim ) laulis Ameerika superstaar Mariah Carey esimest korda 1994. aasta jõulude eel.

Türi noored ei soovi jõuludeks ühtegi inimest, asjalikke tegijaid on neil endalgi küllaga. Noored paluvad ehitustegevuse lõpetuseks abi ennekõike rahana, et viimistlusvahendeid osta.

Puudu on mõni liist, pistik-lüliti-valgusti, veidi värvi ja lubikrohvi. Rahalises väärtuses käib rühmapealik Margus Alliku (ülemisel pildil) ütlust mööda jutt nii 200 eurost.

«Järgime, et ehitamise käigus vana maja hõng kaotsi ei läheks.»

Noorkotkaste tulevane rühmaruum asub äärelinnas Viljandi tänavas asuva kogukonnakeskuse?? ühes nurgapealsel korteris. Noorte kasutada on kunagine kööktuba, üks 16st selles majas kunagi asunud sotsiaalkorterist.

Palju lammutamist enne ehitamist

Kui Järva Teataja eelmisel nädalal tulevasi rühmaruume külastas, oli seal kõikjal näha ehitussegadust. Plekkkestaga ahjust õhkus soojust, seintel kuivas lubikrohv, valgus sai tuppa pikendusjuhtmetega mässates.

Margus Allik oli siiski lootusrikas: vahest saab pühade ajaks kööginurka paigutatud pliidil juba piparkookegi küpsetada.

«Alguses oli seis ikka päris nutune,» meenutas ta. «Alustasime ruumide korrastusega, see võis olla oma kolm kuud tagasi. Koos Türi kogukonnaseltsi inimestega kulus puhastamisele kaks nädalavahetust. Edasi hakkasime vaikselt toimetama, seintelt kadus tapeet, põrandatelt plaadid – ehitama hakkasime põhimõtteliselt nullist.»

Kolm kuud nädalavahetuseti kõvasti lammutamist-ehitamist ning detsembri teiseks pooleks on seinad pillirooplaatidega soojustatud, viimistluskihina lubi- ja/või savikrohvitud, poolde seina laudis löödud, vanad põrandalauad puhastatud-lihvitud, viimase aja tegevusena ka lakikihi peale saanud, lage tõstetud nii, et välja tulid massiivsed laepalgid.

«Järgime, et ehitamise käigus vana maja hõng kaotsi ei läheks,» lausus Allik. «Sel põhjusel kasutasime looduslikke materjale ja väga eduliselt. Ruumide lõplik valmimine sõltub ajast ja võimalustest, ehitame nii, kuidas endal võimalik. Eks viimased tööd jää ka uude aastasse.»

Türi kogukonnakeskuses ruumide saamine kerkis noorkotkastele üles ootamatult. Nii polnud nad arvestanud ei ehitustööde ega nende maksumusega. Abi on seni tulnud Kaitseliidu Järva malevalt, Türi üksikkompaniilt, Noorte Kotkaste omatulust – seni on kulunud umbes 1500 eurot.

Praegu on seis selline, et ehituse lõpetuseks raha enam ei ole. Vastu võtavad nad nii liiste-värve kui ka raha liiste ja värve osta. Kui läheb kunagise kööktoa sisustamiseks, ei ütle riigikaitsest huvitatud noored ära ka mööblist. «Meil on üks tigudiivan ja üks restaureerimist vajav tammepuust kapp, muu on puudu,» täpsustas Margus Allik. «Eriti oleks vaja üht suurt lauda, mida võime ise korrastada. Köögimööbli teeme vahest ise.»

Kaitseliidu Järva maleva Noorte Kotkaste Hundi rühma kuulub 15 aktiivset liiget vanuses 7–16 eluaastani. Valdavalt on nad Türi kandi noored. «Et tegeleda omakeskis väljaõppega, oli meil selliseid ühisruume väga vaja,» selgitas Allik. «Neist ruumidest saab rühma väljaõppekeskus. Vahet pole, kas on päevakorras kaardi- või sideõpe, harjutatakse käelisi oskusi, neis ruumides peaks kõike saama teha. Ka on oluline, et noored ei tuterdaks linna vahel, et neil oleks kooskäimiskoht.»

Patriootlike noorte hulk kasvab

Ruumide lammutus- ja ehitustöödes lõid kaasa ka noorkotkad ise. Tänusõnad ütles Margus Allik edasi kogukonnakeskuse eestvedajatele, kes korraldasid nende ruumides krohvimistalgud.

Kümmekond aastat veelgi varem kui Mariah Carey hakkas Inglise popduo Wham jõulude ajal inimesi kummitama looga «Last Christmas, I gave you my heart, But the very next day you gave it away» (kinkisin sulle oma südame, kuid sa andsid selle kingituse ära – toim).

Türi Hundi rühma südame, kooskäimis- ja tegutsemissooviga on endiselt kõik korras. Õigem oleks öelda, et rühma süda põksub tugevamini kui eales varem.

Metsas hakkamasaamisest huvitatud patriootlikke noori tuleb Margus Alliku ütlust mööda ühe juurde, ruumid on valmimisel, juba paar kuud tagasi sai teoks suur unistus – Hundi rühma embleeme kandev UAZ-452 marki buss.

Ka sellesse projekti, nii kere- kui ka mootoritöödesse, andis oma osa jõudumööda kogu rühm. Ainult nii oli võimalik, et jaanuaris saadud vanarauapressi sobiv kandidaat vuntsiti augustiks tehnoülevaatuse kõlblikuks.

Ka see UAZ buss leidis ruumide ehitamisel palju rakendust. Küll toodi sellega pisikesed ehitusmehed platsile, küll neile toitu, küll ehitusmaterjale.

TOETA

Saaja nimi: Kaitseliit

Saaja konto: EE461010022002422007

viite nr: 62020100054

Laealusest peidikust tulid välja padrunid

Vana maja seinad on näinud nii mõndagi, nii neis elanud inimesi kui ka juhtunud sündmusi.

Nii tuli ka Türi kogukonnaseltsi majas Noorte Kotkaste Hundi rühma tulevastest ruumidest välja üks tikutops 6,5 mm püstolipadrunitega.

Margus Allik pakkus tikutopsi etiketi järgi, et leid võib pärineda 1940-50ndatest aastatest. «Ajalehenumbrid, mis tapeedikihtide alt välja tulid, olid ka 1957. aastast,» ütles ta. «Maja iseenesest on muidugi palju vanem, eks remontigi on neis ruumides kindlasti korduvalt tehtud.» (JT)

KOMMENTAAR

Reiner Eidemiller

Türi kogukonnakeskuse eestvedaja

Mina kuulsin meie seltsi liikme Aina Lee kaudu, et noorkotkad oleksid ühest toast huvitatud, kuna neil ei ole oma ruume. Meile see sobis väga hästi, sest me maja täielikku kasutust kohe nagunii ei suuda tagada ja noorte, eriti nii aktiivsete noorte kaasamine on kogukondliku tegevuse juures ülioluline.

Selles toas ongi praegu kõige kõvemat tööd tehtud, eelkõige noorkotkad ja nende juhendajad, aga ka selts on seal korraldanud talguid ja koolitusi.

Oleme pillirooplaadiga soojustanud ja ära krohvinud seinad (lubi- ja savikrohv), nüüd peaksime veel need loodusvärvidega üle värvima. Muud tööd teevad nad ise (uus pliit, lae ja põranda uuendus, osaliselt laudis seina).

Nii et koostöö läheb suurepäraselt. Meie rõõm on see, et üks tuba saab juba valmis, omalt poolt oleme pakkunud teadmisi ja oskusi looduslike renoveerimismaterjalide ja töövõtete kasutamiseks.

Vaikselt käivad samad asjad ka veel kahes-kolmes toas, aga pisut rahulikuma tempoga. Üks tubadest hakkab olema mööbliennistajate, üks naiste käsitöö päralt.

Soov on luua ka traditsioonilise ja loodusliku ehitusmaterjali infotuba, ruumid, kus saaksid toimuda kunstiga seotud tegevused ja võib-olla jõuame kunagi tõesti ka kohvikuruumideni.

See on selline ilma rangete kavadeta, pigem loomulikus rütmis ise arenev maja. Mõtted tekivad ja viiakse ellu nii, nagu eri huvidega inimesed end majaga seovad, ja sel määral, kuidas nad jaksavad sinna omast vabas ajast panustada.

Igatahes on meie huvides see, et maja saaks võimalikult ajastutruult ennistatud, kasutatud oleks traditsioonilisi ja looduslikke materjale ning tegevused toetaksid kohalikku kogukonda. See kõik võtab kindlasti omajagu aega.