Majaperemees Andres Alev ütles, et õnnetuse hetkel oli ta abikaasa ja lastega naise vanematel külas. Oma maja palus ta vahepeal kütma minna õel Anni Alevil, kes tulekahju puhkemise hetkel parasjagu oligi seda tegemas.
Anni Alev ütles, et tuli võis alguse saada küttekoldest, kuid miks, pole tal aimugi. «Selle selgitab päästeameti ekspertiis,» sõnas ta.
Sel hetkel, kui ta mõistis, et maja on tuleohus, helistas ta kohe häirekeskusse ning tõttas ise naabrite juurde abi otsima. «Kõik toimus nii kiiresti. Päästjate saabumise ajaks oli maja juba leekides,» sõnas ta.
Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht Kristi Kais ütles, et õnnetuspaika tõttasid päästjad kõikidest Järvamaa komandodest ning abijõud saabusid ka Tapalt ning Järva-Jaani ja Vajangu vabatahtlikust päästekomandost.
Kohapeal alustasid päästjad kohe kustustustöid nii seest kui väljast, kuid juba tund pärast esmateate edastamist kukkus sisse hoone katus ning hoones sees ei olnud enam võimalik kustutada.
Kell 20.21 saadi tulele piir ja jätkus järelkustutus. Kell 00.20 oli põleng kustutatud, kuid järelkustutus jätkus ka järgmisel päeval.
Kohe koju tagasi sõitnud Andres Alev ütles, et teda ees oodanud vaatepilt oli õõvastav. Millest võis tuli alguse saada, ei osanud ta aimatagi. «Kasutasime maja kütmiseks kaminahju, mille ventilaatorid ajasid sooja majas laiali. Võimalik, et just sealtkaudu pääses tuli hoones nii kiirelt levima,» lausus ta.
Mingeid puudujääke ei teadnud ta küttekoldel olevat. «Mina ostsin selle maja juba renoveeritult ega teinud ise suurt midagi. Turvatunde küttekolde suhtes andis teadmine, et alles sügisel käis majas korstnapühkija, kes kinnitas oma aktiga, et kõik on korras,» selgitas ta.