Jõulu esimesel pühal kell 17.42 sai häirekeskus teate tulekahjust Paide linnas Roosna-Allikul Pargi tänavas. Kiirelt levinud tuli hävitas kogu hoone ning üheksa kuud tagasi sinna kolinud Andres Alev ja Kadi Luik koos kahe väikse lapsega jäid oma kodust ilma.
Majaperemees Andres Alev ütles, et õnnetuse hetkel oli ta abikaasa ja lastega naise vanematel külas. Oma maja palus ta vahepeal kütma minna õel Anni Alevil, kes tulekahju puhkemise hetkel parasjagu oligi seda tegemas.
Anni Alev ütles, et tuli võis alguse saada küttekoldest, kuid miks, pole tal aimugi. «Selle selgitab päästeameti ekspertiis,» sõnas ta.
Sel hetkel, kui ta mõistis, et maja on tuleohus, helistas ta kohe häirekeskusse ning tõttas ise naabrite juurde abi otsima. «Kõik toimus nii kiiresti. Päästjate saabumise ajaks oli maja juba leekides,» sõnas ta.
Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht Kristi Kais ütles, et õnnetuspaika tõttasid päästjad kõikidest Järvamaa komandodest ning abijõud saabusid ka Tapalt ning Järva-Jaani ja Vajangu vabatahtlikust päästekomandost.
Kohapeal alustasid päästjad kohe kustustustöid nii seest kui väljast, kuid juba tund pärast esmateate edastamist kukkus sisse hoone katus ning hoones sees ei olnud enam võimalik kustutada.
Kell 20.21 saadi tulele piir ja jätkus järelkustutus. Kell 00.20 oli põleng kustutatud, kuid järelkustutus jätkus ka järgmisel päeval.
Kohe koju tagasi sõitnud Andres Alev ütles, et teda ees oodanud vaatepilt oli õõvastav. Millest võis tuli alguse saada, ei osanud ta aimatagi. «Kasutasime maja kütmiseks kaminahju, mille ventilaatorid ajasid sooja majas laiali. Võimalik, et just sealtkaudu pääses tuli hoones nii kiirelt levima,» lausus ta.
Mingeid puudujääke ei teadnud ta küttekoldel olevat. «Mina ostsin selle maja juba renoveeritult ega teinud ise suurt midagi. Turvatunde küttekolde suhtes andis teadmine, et alles sügisel käis majas korstnapühkija, kes kinnitas oma aktiga, et kõik on korras,» selgitas ta.
Pühade ajal puutusid päästjad Järvamaal kokku kolme tõsisema tulekahjuga. Kõige suurem neist oli Roosna-Allikul, mis jättis koduta noore pere. Kahes põlengus Paides ja Roosna-Allikul said kannatada korterid, kust päästeti suitsulõksu jäänud inimesed.
Roosna-Allikul 1962. aastal ehitatud nelja korteriga vanast kivimajast ilusaks ühepereelamuks remonditud majast ilma jäänud Andres Alev ütles, et hoone oli ostetud pangalaenuga ja seetõttu kindlustatud. «Kindlustus ootab ära nii päästeameti kui ka oma eksperdi arvamuse ja teeb siis otsuse, kui palju ja mida annab taastada. Võimalik, et kogu maja tuleb vundamendini maha lammutada ja uus ehitada,» lausus ta.
Andres Alev märkis, et vaatamata õudusele, mis nende peret tabas, tänab ta õnne, et ükski inimene kannatada ei saanud. Küll jäi tulle pere kass, kelle päästjad leidsid majast järelkustutuse käigus. «Kui tulekahju oleks puhkenud siis, kui oleksime ise kodus olnud, võinuks tagajärjed olla palju hullemad. Sellele ei taha mõeldagi,» sõnas ta.
Õnnetuse järel on Alevite pere saanud eestimaalastelt palju abi. «Lastele on toodud riideid, mänguasju ja muud vajalikku. Ka ise saame riietega enam-vähem hakkama,» lausus ta.
Nii ei oska nad hetkel esemelist abi enam paluda, küll aga mõtleb pere hirmuga sellele, kuidas edaspidi oma elu järjele saada. «Kindlustuse abiga saame ehk kunagi maja taastada, kuid kõik muu, mida on elamiseks vaja, käib kindlasti üle jõu,» ütles Alev. Seega vajab pere tulevikule mõeldes pigem rahatuge.
Ajutiselt korraldas pere elujärje ümber nii, et Andres Alev ja Kadi Luik lähevad kahe ja poole aastase Aliise ja viiekuuse Arminiga elama Roosna-Allikul asuvasse Anni Alevi korterisse ning Andrese õde Anni elab seni ajutiselt mujal. «Nii on laste elurütm kõige vähem häiritud,» põhjendas Anni Alev.
Korterites süttisid asemed
23. detsembril kell 20.37 teatati häirekeskusele, et Paides Suur-Aia tänavas oli kortermaja koridoris suitsu ning neljanda korruse korterist on näha leeke. Väljakutsele reageerisid Paide, Türi, Põltsamaa ja Koeru päästjad.
Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht Kristi Kais ütles, et päästjate saabudes oli neljakorruselise elumaja koridor suitsu täis ja maja elanikud tuli kiiresti evakueerida.
Põlevast korterist toodi välja teadvusel kannatanu ja anti üle kiirabile, kes toimetas naise haiglasse. Samas korteris viibinud noormees ja vanem naine olid välja saanud omal jõul.
Päästjad kustutasid korteris põlenud voodi, mis esialgsetel andmetel võis põlema minna suitsetamisest. Korteri ja trepikoja tuulutuse järel lubati elanikud oma kodudesse tagasi.
Kais märkis, et põlenud korteris oli küll töötav suitsuandur, kuid tulekahju puhkes magamistoas, kus häiret andvat abimeest polnud.
26. detsembril kell 16.06 sai häirekeskus teate tulekahjust Roosna-Allikul Nooruse tänava kortermajas. Korteris põles voodi.
Põlengule reageerisid Paide, Koeru ja Aravete kutselised ning Järva-Jaani vabatahtlikud päästjad.
Päästjate saabumise ajaks olid naabrid põlevast korterist välja toonud kontaktivõimelise naise, kes anti meedikute hoole alla. Päästjate selgitusel jäi inimese väljatoomine viimasele hetkele. Elupäästja oli meesterahvas, kes märkas tulekahju ja tõttas suitsu täis korterisse kangelaslikult appi.
Kaisi ütlust mööda sisenesid korterisse suitsusukeldujad, kes tulekahju ka kustutasid. Selgus, et korteris põles magamisase, mis oli süttinud suitsetamise tagajärjel. Teisi inimesi ruumist ei leitud.
Kristi Kais rõhutas, et siseruumides suitsetades peavad inimesed olema tähelepanelikud, kas ja kuidas nad suitsuotsa kustutavad või kuhu suitsutuhk kukub. «Kui ei viitsi või ei taha tähelepanelik olla, tuleb suitsetada välitingimustes, kuid kindlasti mitte kortermaja rõdul,» lisas ta.
Siseruumides suitsetamine seab inimesed ohtu
Paide korteripõlengu puhul tõi Kais näite, et korteris oli siiski suitsuandur olemas, kuid ruumis, kuhu tulekahju suits jõudis hiljem. «Ettevaatusabinõuna võiks sellistesse kodudesse, kus suitsetatakse või kasutatakse muud lahtist tuld, paigaldada eri tubadesse lisasuitsuandurid, et signaal õnnetusest tuleks kiiremini,» soovitas ta.
Kortermajades tulekahju põhjustada on Kaisi ütlust mööda ränk, sest lisaks tulekahju põhjustanud inimesele võib viga saada või oma kodust ilma jääda palju teisigi inimesi. «Kui korteris pole suitsuandurit, võib teave tuleõnnetusest jõuda naabriteni liiga hilja ning selleks ajaks on inimesed jäänud oma kodudesse juba suitsu- või tulevangi,» selgitas ta.
TOETADA SAAB
Abistamiseks on avatud konto EE611010011784445229 Kadi Luik, selgitusse märkida «Toetus».