/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2016/07/01/5562271t1h057c.jpg)
3. jaanuaril kell 10.30 tähistatakse vaikuseminutiga 98 aastat tagasi sel kellaajal kehtima hakanud Vabadussõja relvarahu ning mälestatakse Eesti vabaduse eest võidelnuid.
3. jaanuaril mälestatakse Vabadussõjas võidelnuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabadussõjas võidelnute mälestamiseks heisatakse riigilipud, kell 10.30 helisevad kirikukellad ning kaitseväe üksused ja kaitseliidu malevad asetavad pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti.
Tallinnas algab mälestustseremoonia Vabadussõja võidusamba juures kell 10.30. Üritusel kõnelevad kaitseminister ning Tallinna Reaalkooli õpilaste ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindajad. Vaimuliku palve peab Eesti Evangeelse Luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma ning kaitseminister, kaitseväe juhataja ja kaitseliidu ülem asetavad Vabadussõja võidusamba jalamile mälestuspärjad.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.
Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.
Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist pea 4000 otseses lahingutegevuses.