Kõik inimesed väärivad turvalist kodu

Andres Anvelt

FOTO: Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Kaks aastat tagasi ühel vihmasel märtsipäeval hukkus Harjumaal oma kodus liikumispuudega 79aastane naine, sest pliidi alla tuld tehes süttisid tema rõivad. Naine hakkas küll kohe väljapääsu poole liikuma, kuid kõndimiseks tugiraami abi vajanud inimesel läks see väga raskelt ning taas kaotas üks Eesti pere oma lähedase.

Andres Anvelt

siseminister, Sotsiaaldemokraatlik erakond

2017. aastal kolm päeva enne aasta lõppu hukkus tules 38 inimest. 2016. aastal hukkus tulekahjus 39 inimest, neist 37 omas kodus. Põles ligi 800 kodu ja igal neljandal juhul oli tegemist küttekoldest alguse saanud põlenguga.

Nii saab Paide linn 15 621 eurot, et korrastada neli kodu, ning Järva vald 16 047 ja Türi vald 16 336 eurot, mis aitab kummaski vallas viie pere majapidamist.

Eestimaalaste kodude kõige suuremad probleemid ongi katkised küttekolded, hooldamata korstnad, rikkis elektrisüsteemid ja kahjuks ikka veel ka puuduv suitsuandur.

Eesti 649 000 eluruumist vajavad 5000 kiiret sekkumist ja kõige suuremas ohus on need inimesed, kel ei ole raha, et lasta küttekolded kas korda teha või näiteks ahiküte õhksoojuspumba või mõne muu küttesüsteemi vastu välja vahetada. Tihti on need ka inimesed, kes ei lähe abi küsima.

Seetõttu otsustaski valitsuses sügisel eraldada pretsedenditud 1,5 miljonit eurot, et järgneval kahel aastal saaks tuleohutuks vähemalt 500 kõige kriitilisemas seisus kodu. Viimasel paaril kuul on usinalt tööd tehtud ja nüüd saab rääkida lähemalt, kes ja kuidas oma kodu selle toetuse abil turvalisemaks saavad.

Kuidas siis asi käib? Päästeamet on aastate vältel külastanud kümneid tuhandeid kodusid ja märkinud üles sellised, kus abivajadus on kõige suurem. Kohalikul omavalitsusel omakorda on kõige parem ülevaade oma inimestest, nende elu-olust ja nendega juhtunust.

Nii panevadki kaks partnerit pead kokku ja lähevad appi neile, kus olukord vajab kõige kiiremat sekkumist. Elanikud ei pea sealjuures kellegi poole pöörduma, vaid abi tuleb ise nende juurde.

Esmajärjekorras puudutab see lasterikkaid peresid ja eelkõige üksi elavaid eakaid, samuti puudega inimesi, kel igapäevaelu kõrvalt ei jää midagi üle suurteks investeeringuteks, mida kütte- või elektrisüsteemi uuendus või korstna ehitus ning parandus kahtlemata on.

Tegu võib olla ka hoopis väiksemamahulise, kuid tuleohutuse seisukohalt vägagi olulise tööga, nagu näiteks korstna puhastus, tulekustutite soetamine ning suitsu- ja vingugaasiandurite paigaldus – toetus laieneb kõigile neile töödele.

Ahiküttega kodus võib elu päästa ka vingugaasiandur ja nii oleme siseministeeriumis juba välja hõiganud plaani muuta tuleohutusseadust, mille üks eesmärke on muuta vinguandur kohustuslikuks neis kodudes, kus soojust annab elav tuli.

Samuti pole vahet, kas elab pere eramus või kortermajas – muresid, mida saab toetuse abil lahendada, leidub mõlemas.

Juba on välja arvutatud seegi, palju omavalitsused raha saavad. Kõigile omavalitsustele on tagatud miinimumsumma vähemalt ühe kodu korrastuseks. Lisaks võeti arvesse elanike arvu, keskmist sissetulekut ja sedagi, palju tuleõnnetusi seal eluhoonetega viimase kolme aasta vältel on juhtunud.

Nii saab Paide linn 15 621 eurot, et korrastada neli kodu, ning Järva vald 16 047 ja Türi vald 16 336 eurot, mis aitab kummaski vallas viie pere majapidamist. See tähendab kokku 14 tuleohutumat kodu Järvamaal!

Tegu on vaid riigipoolse toetusega. Loodan väga, et omavalitsused panevad riigi antud summale teist sama palju juurde, sest see on ainulaadne võimalus aidata oma elanike elujärge tuntavalt parandada.

Tagasi üles