/nginx/o/2017/12/29/7446557t1hd24b.jpg)
Vahetult enne pühi lõppes kandidaatide esitamine konkursile «Järvamaa aasta tegu 2017». Nüüd kuulutavad Järvamaa omavalitsuste liit ja Järva Teataja välja rahvahääletuse, kus kõik saavad valida välja nende meelest tänavu maakonnale olulise ja erilise teo.
HÄÄLETADA SAAB
•Järva Teataja veebilehel www.jt.ee
• Lõika välja kupong Järva Teatajast ja postita või too see Järva Teataja toimetusse (Väike-Aia 5, postkast 38, 72711 Paide).
• Hääle võid saata e-kirjaga
aadressil toimetus@jt.ee.
• Valikust võib teada anda Järva Teataja või Järvamaa – Eesti Südamaa Facebooki lehel sõnumitesse kirjutades.
Hääletus lõpeb 19. jaanuaril. Aasta tegu kuulutatakse välja 26. jaanuaril. Tavapäraselt saab võitja auhinnaks vaiba, mis jääb meenutama tegusat aastat. Tänavu on selleks Liis Pihliku teos «Nähtamatud niidid». Aasta tegu selgub juba viieteistkümnendat korda.
Perearstikeskuse avamine Roosna-Allikul
Novembri lõpus avas Paide Vee tänava perearstikeskus oma teise filiaali,
/nginx/o/2017/11/20/7327381t1h5bc2.jpg)
seekord Roosna-Allikul. Hoones, kus 2016. aasta oktoobris lõpetas tegevuse eelmine perearst, on nüüd lisaks perearstikabinetile õe vastuvõturuum ja protseduuride tuba.
Paides Vee tänava perearstikeskusel on filiaal ka Aravetel. Roosna-Alliku vallavalitsus toetas perearstikeskuse avamist ruumide remondi ja mööbliga, ettevõtmise eestvedaja olnud Peeter Saldre andmetel jäi kogusumma 6000 ja 7000 euro vahele.
Teetööd Mäo ja Reopalu vahel
/nginx/o/2017/04/03/6517081t1hc943.jpg)
Veel aasta tagasi oli ringristmik Maksimarketi juures ainult paberil. Nüüd on ilmselt enamik sõitjatest selle ja ka teiste Pärnu–Rakvere maantee 6,3 kilomeetri remondijärgsete liikluskorralduste muudatustega harjunud.
Maanteeamet usub, et 3,8 miljonit eurot maksma läinud teetööd muudavad liiklemise Mäo ja Türi vahel ohutumaks nii sõidukitele kui ka jalakäijatele: rajatud on maakonna esimene veokite parkla, kergliiklustee, ülekäigukohad ning maanteelõigud Mäo ja Reopalu vahel on saanud valgustuse. Uue ilme on saanud ka ringristmik Reopalus ja Tallinna tänava alguse
Maalitud majad Järvamaal
Järva maavalitsuse algatatud projekti eesmärk on saabuva EV 100
/nginx/o/2017/08/06/6966825t1h3750.jpg)
juubeliaasta puhul Eesti inimestele kinkida ilusam avalik ruum, luues juubeliperioodi jooksul 2017.–2020. aastani Järvamaa kortermajade, alajaamade, vanade veetornide või muude avalikus ruumis asuvate rajatiste seinapindadele kunstiteoseid.
Esimene majamaaling valmis 2016. a lõpul, kui kunstnik Leho Rubis maalis Paides ühe kortermaja seinale 150 aasta taguse vaate täpselt samast kohast, meenutamaks paidelastele ja linna külalistele siinset omaaegset unikaalset vanalinna.
Järvamaa esindus laulupeo rongkäigus
/nginx/o/2017/07/02/6844281t1hc9a3.jpg)
Järvamaa lauljate-tantsijate-pillimängijate esindus oli tänavu suvel Tallinnas peetud koolinoorte laulu- ja tantsupeo rongkäigus eriti pildis, sest kolonni kujundus oli nutikalt läbi mõeldud. Kasutuses olid nii jalgrattad kui ka nooruslikud säutsud.
Järvamaa noortekogu kogus kodudest kokku vanad jalgrattad ja värvis need tänavuse Järvamaa laulu- ja tantsupeo värvidesse, tõstes 200aastase ajalooga jalgratta kui tervisliku ja noorusliku liikumisvahendi aupaistesse.
«Kodutunne» tegi korda viis kodu
Sel aastal aitas saade «Kodutunne» paremale järjele viis Järvamaa kodu. Kevadel külastasid nad Vao külas ja Järva-Madisel elavaid peresid ning sügishooaeg tõi saatemeeskonna Koiki, Türile ja Kuusnasse.
/nginx/o/2017/09/09/7080563t1hbda1.jpg)
Saatejuht Signe Lahtein ütles, et kokku sai aastaga korda 28 majapidamist. «Kui nüüd vaadata maakondade kaupa, siis käisime sel aastal tõepoolest kõige rohkem abiks Järvamaal,» märkis ta.
Lahtein rõhutas, et nende sattumises ühte või teise kohta mängib olulist osa kohaliku omavalitsuse toetus. «Inimesed võivad kirju saata ja me võime teha ka eelkülastusi, aga kui omavalitsus meid sinna ei taha ja abikätt ei anna, siis sinna see tihtilugu jääbki,» lausus ta.
Imavere uus kauplus
/nginx/o/2017/12/21/7425947t1h5b45.jpg)
Detsembris avas Imaveres uksed jaeketi Meie Toidukaubad uus kauplus, mis valmis vähem kui kolme kuuga. See on üks väheseid uusi kauplusi maakonnas, mis on ehitatud nullist. Ja seda olukorras, kus maapiirkondades pigem suletakse poode kui et juurde ehitatakse.
Sündmus oli märkimisväärne, sest imaverelased on uut ja suuremat kauplust oodanud üle kümne aasta ning selle nimel isegi allkirju kogunud, kuid seni ei riskinud ükski ettevõte piirkonda uut poodi rajada.
Reform kasvatas Järvamaad
/nginx/o/2017/10/15/7213085t1hdea1.jpg)
Haldusreformi tulemusena jäi 2017. aastal senisest 12 omavalitsusest alles kolm. Üksnes rõõmu võib tunda selle üle, et reformiga lainenesid ka Järvamaa piirid ja seni Raplamaal asunud Käru vald nägi oma tulevikku Türi vallana.
Nii suur reform ei läinud loomulikult viperusteta, kuid hea on see, et pärast valimispingete taandumist on siinsed poliitikud üksmeeles selles, et Järvamaad ei tohi lõhkuda, vaid maakonda tuleb üheskoos edendada.
Paide keskväljaku ruumieksperiment
Möödunud suvel muutus Paide keskväljak kuuks ajaks tundmatuseni, sest
/nginx/o/2017/07/14/6890679t1ha38a.jpg)
autod pidi kesklinnas tegema ruumi inimestele. Sõiduteele laotati maha muruvaip, seati üles lauad ja toolid. Inimesed tõid keskväljaku ilmestamiseks isegi kodunt toataimi, et uus vaba aja veetmise koht hubasemaks muuta. Spordihuviliste tarvis veeti raekoja juurde ka liiva, et võrkpalli ja pentanki mängida.
Hirm, et inimesed keskväljakut omaks ei võta, oli asjatu ja loodetavasti saab hubast linnaruumi tuleval aastal nautida kauemgi kui ühel suvekuul.
Paidesse tuleb piimakombinaat
Kui rõõmustav oli novembri algul kuulda sõnumit, et uus piimakombinaat ehitatakse Paidesse.
/nginx/o/2017/10/14/7211097t1h9089.jpg)
E-Piimal õnnestus lahendada kitsaskohad maaga Paides, mistõttu võis ettevõtte juhatuse liige Jaanus Murakas kinnitada, et kuigi läbirääkimiste käigus läks kaduma kalleid nädalaid, siis sajandi investeeringuks peetav ühistuline piimatööstus tuleb tõesti Paidesse.
Piimakominaadi maksumus on 90 miljonit eurot, riik investeerib sellest PRIA kaudu 15 miljonit. 2020. aastaks loodavasse tehasesse on kavandatud 150 töökohta ja see töötab seitse päeva nädalas ööpäev ringi.
Türi elamuspark
28. aprillil kell 15 avati ametlikult Türi elamuspark, mis asub ilusas metsatukas Kõrgessaare voorestikus endise suusahüppemäe asukohas.
/nginx/o/2017/10/11/7197439t1hd37f.jpg)
Avamisel eelnes traditsioonilisele lindilõikamisele ka «metsloomade» (loomadeks maskeerunud noored) turnimine avatavatel ronimisrajatistel.
Türi noortekeskuse juhataja ja pargi eestvedaja Sulo Särkineni selgitusel on seikluspargis viis madal- ja kõrgseiklusrada väga mitmekülgsete mängude ja atraktsioonidega, maastikuratta rajad ning territooriumil on märgistatud rattakrossi-, jooksu- ja terviserajad. Pargis on eraldi lastele mängu- ja piknikuala. «Kindlasti toob see põnev paik siia palju huvilisi,» lisas Särkinen.
Väätsa kosmoseprogramm
/nginx/o/2017/11/17/7318923t1hf060.jpg)
Novembri lõpus kirjutasime, et kui kõik läheb plaanide järgi, saab kevadel Väätsa põhikoolist esimene Järvamaa kosmosekool. Mis muud tiitlit võikski üks haridusasutus kanda, kui suudab panna õpilased tegutsema nii, et ühisel jõul ja nõul lennutatakse tarku seadmeid täis kandam heeliumipalli abil 30–35 kilomeetri kõrgusele andmeid koguma.
«Saame oma õppeainetes, füüsikas, keemias või bioloogias, teada, mis hakkab sedavõrd kõrgel õhurõhu, kiirguse ja temperatuuriga juhtuma. Saame veenduda, et sealsed olud on ekstreemsed,» selgitas Väätsa põhikooli kosmoseprogrammi ellukutsuja ja eestvedaja õpetaja Jonas Nahkor.
Villevere kogukonnakeskus
/nginx/o/2015/10/02/4550185t1h4cfd.jpg)
Türi valda Villevere külla sõites peab kasutama Google maps`i, sest viidad sinna teed ei näita. Pole ka tavalist küla algust tähistavat silti. Külarahvas tegi külasildi ise ja mitte ainult.
Neli noort peret ostis Villevere koolimaja, et kujundada sellest vilkalt tegutsev kogukonnakeskus.
Nüüd asub majas nelja ettevõtte kontor ja ettevõtmisi on olnud nii palju, et Türi vald nimetas Villevere aasta külaks.
Külal on oma koduleht ja nende tegemistel saab silma peal hoida Facebooki vahendusel. Omanäoliste üritustega on külale kujunemas ökoloogiliselt mõtleva kogukonna maine.
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)