/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2013/10/31/2589508t1h2a33.jpg)
Erihoolekande teenusekohtade nüüdisajastuse teises voorus esitati sotsiaalministeeriumile õigel ajal 30 taotlust: kolm teenusekohtade ümberehituseks ja 27 uute kohtade loomiseks. Taotlusi sai esitada 24. jaanuarini.
Erihoolekande teenusekohtade nüüdisajastuseks laekus 30 taotlust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Erihoolekande nüüdisajastamisega loome psüühika- ja intellektihäirega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötingimused ning toetame nende võimalikult iseseisvat hakkamasaamist,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „See on üks olulisemaid sotsiaalvaldkonna reforme, millega toetame inimeste aktiivsust ja võrdväärset osalemist ühiskonnaelus – anname neile võimaluse oma lähedastega rohkem suhelda, ennast teostada, olla aktiivsed ning leida endale sobiv rakendus. Kogukonnapõhiste teenusekohtade loomisega saavad inimesed, kes on seni elanud oma perekondade hoole all, edaspidi paindlikuma teenuse. See vabastab perekonnaliikmed ülemäärasest hoolduskoormusest ja võimaldab neil minna tööle ning osaleda ühiskonnaelus. Kohalike omavalitsuse ja kogukondade poolt pakutavad teenused on siinkohal olulise tähtsusega.“
Uute teenusekohtade loomiseks on taotletud 11,9 miljonit eurot, millele lisandab omafinantseering 3,54 miljonit eurot. Kokku soovitakse luua 686 uut teenusekohta.
Teenusekohtade ümberehituseks on taotletud 6,55 miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) raha, millele lisandub riiklik kaarahastus 1,16 miljonit eurot ning 0,45 miljonit eurot omarahastust. Taotlustega on kokku kavandatud ümber ehitada 154 teenusekohta.
Erihoolekande nüüdisajastuse teisele taotlusvoorule on ette nähtud 11 843 285 eurot ERFi raha, millele lisandub omaosalus.
Rahandusministeerium kontrollib järgnevate nädalate jooksul projektide vastavust nõuetele ning vajadusel palub taotluste parandamiseks täpsustusi. Edasi suunatakse projektid valikukomisjoni, kes hakkab projekte hindama ning moodustab koondhinnete alusel projektide nimekirja. Vastavalt hindamise tulemustele ja ERFi raha eelarvele koostab rahandusministeerium taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Lõplikud tulemused selguvad maiks.