Politsei pidas kinni isikud, keda kahtlustatakse PRIA ja KIKi petmises

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Margus Ansu

Eelmisel nädalal esitati kuriteokahtlustus viiele mehele ja ühele naisele, keda on alust kahtlustada PRIAlt ja KIKilt üle miljoni euro väljapetmises või sellele kaasaaitamises.

Kahtlustuse järgit esitasid 38aastane Madis ja 37aastane Marika ajavahemikus 2010–2016 PRIAle kaheksa ja KIKile kaks ebaõigeid andmeid sisaldavat investeeringutaotlust, et osta puidutöötlemiskompleksile inventari.

Fiktiivsete hinnapakkumiste ja näiliste tehinguahelate näitamisega eksitati PRIAt ja KIKi, et vabaneda omaosaluse maksmise kohustusest. Kümne ebaõigeid andmeid sisaldava taotluse alusel tegid PRIA ja KIK ajavahemikus 2010 kuni 2015 väljamakseid kokku pisut üle miljoni euro. Neljal juhul jäid kelmused katsejärku.

Eelmisel teisipäeval tehtud esmaste avalike menetlustoimingute käigus võeti kahtlustatavad kinni ning otsiti läbi nende elukohad jag nende kasutuses olevad sõidukid. Ühelt isikult leiti läbiotsimise käigus ka padruneid, mille päritolu tuvastatakse. Pärast ülekuulamisi ning kahtlustatavatega seotud läbiotsimisi ei pidanud prokuratuur vajalikuks taotleda nende vahistamist.

Kümne ebaõigeid andmeid sisaldava taotluse alusel tegid PRIA ja KIK ajavahemikus 2010 kuni 2015 väljamakseid kokku pisut üle miljoni euro.

Riigiprokurör Eve Olesk selgitas, et kahtlustuse järgi oli PRIA ja KIKi petmine hoolikalt läbi mõeldud. „On alust arvata, et kahtlustuse saanud isikud tegid aastate vältel PRIA ja KIKi petmiseks väga põhjalikku eeltööd – oma tegevusse kaasati endaga seotud isikuid ja nende nimele vormistatud ettevõtteid. Samuti on alust arvata, et KIKile ja PRIAle esitatud andmeid oli võltsitud,“ selgitas riigiprokurör Olesk.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juhi Janek Maasiku sõnaul on selle kriminaalasja puhul näha inimeste spetsialiseerumist Euroopa Liidu toetuste väljapetmisele.

„Euroopa Liidu toetusete puhul on tegemist meie kõigi ühise rahaga ja seda peab kasutama avalikkuse huvides. Toetuste jagamisel peab tegevus olema maksimaalselt läbipaistev.

Pahatahtlike kavatsuste korral kasutatakse ära erasektori võimalused mitte viia läbi riigihange ning pigem teeseldakse konkurss seotud äriühingute abiga ning hinnad moonutatakse omafinantseeringu tasumise kohustuse võrra kõrgemaks,“ selgitas Maasik.

Maasiku sõnul aitaks toetuste läbipaistvust suurendada avalike hangete läbiviimine avalikus hankeregistris. „Oleme küll teinud oma ettepanekud ja andnud soovitusi, kuid paraku pole veel vajalikke muudatusi käiku lastud,“ lausus ta.

Kriminaalmenetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei ja juhib riigiprokuratuur.

Tagasi üles