Paides hakatakse eakaid «küüditama»

Kalle Grünthal Foto: Internet

• Eakad leiavad, et tegemist on nende kollektiivi lõhkumisega
• Äärelinn või väiksed ruumid tegusaid eakaid ei rahulda

Just selliste karmide sõnadega iseloomustavad Paide pensionärid linnavalitsuse plaani kolida Paides Laial tänaval viis aastat tegutsenud eakate päevakeskus mõnele teisele pinnale.

Kalle Grünthal

Paide linnavolikogu eelarvekomisjoni liige, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond

Põhjuseks linnavalitsuse «suurepärane planeerimisoskus», kes on suutnud ajastada ühele ja samale ajale ühisgümnaasiumi lammutuse ja riigigümnaasiumi rajamise, mille tagajärjel jääb vajaka õpilaste klassiruumidest.

Esialgsetest plaanidest paigutada õpperuumid üle linna laiali on loobutud ning sihikule on võetud eakad ja puudega, kaasa arvatud liikumispuudega isikud, kes peavad neile igati sobivatest ruumidest lahkuma.

Esimese rünnaku, kui neid taheti kolida Paide kultuurikeskusesse ehk uuema nimetusega Paide muusika- ja teatrimajja, suutsid eakad iseseisvalt tagasi lüüa, sest neile pakutavad ruumid olid 150-le nimekirjas olevale liikmele liialt väikesed. Järgmisena on Paide linnavalitsus pakkunud välja Tallinna tänava lasteaia ruumid, kuid ka sellel on omad miinused.

Kõigepealt kaugus linnasüdamest. Näiteks Ristiku tänava eakatel pikeneb päevakeskusse minek 1,2 kilomeetrit.

Kui noorele inimesele pole see vahemaa mingi takistus, siis eakamale on see juba väga tõsine katsumus, mille ettevõtmist kaalutakse juba tõsiselt.

Eakad on suures mures ka selle pärast, et kindlasti laguneb nende kokkuhoidev seltskond, sest paljud liikmeskonnast ei ole ealistest iseärasustest ja tervisest tulenevalt võimelised äärelinna minema.

Eakad, kelle vanus jääb vahemikku 64 kuni 93 aastat, ütlesid otse välja, et tegemist on nende kollektiivi lõhkumisega, sest Laiale tänavale maha jäävad võimlejad ei tule pärast treeningut kindlasti enam Tallinna tänava majja.

Sama juhtub ka puuetega inimeste koja liikmetega, keda väidetavalt kavatsetakse paigutada Aiavilja tänavale ja kes ei võta samuti seda teekonda kindlasti ette.

Sisuliselt tähendab see ühe tegusa kollektiivi tegevuse hääbumist, kui halvimal juhul mitte just väljasuretamist. Kahjuks on aga otsuste langetajad unustanud selle, et eakad pole mitte lihtsalt vanemad inimesed, vaid isikud, kes on andnud omal ajal suure panuse Paide linna arengusse ja kes vääriksid teistsugust suhtumist.

Keegi tark on kunagi öelnud: aeg ei peatu, aga ajalugu kordub.

Ajaloost on teada, kuidas Molotovi-Rippentropi paktiga Nõukogude Liit ja fašistlik Saksamaa jagasid ära mõjusfäärid Ida-Euroopas ning mille lõpptulemusena iseseisev Eesti palus ennast «vabatahtlikult» vastu võtta Nõukogude Liidu koosseisu. See, et nimetatud pakti juurde olid vormistatud salaprotokollid, sai laiem avalikus teada alles aastakümneid hiljem. Kahe suurriigi vahel sõlmitud lepped tõid eesti rahvale muude kannatuste kõrval kaasa küüditamise, mida ellujäänud sellele tagasi mõeldes meenutavad õudustundega.

Mingil määral saab siin eelmärgituga tõmmata isegi paralleele, muidugi leebemas variandis.

1. Saksamaa ja NSVL sõlmivad Molotovi-Rippentropi pakti. – Haridus ja teadusministeerium ning Paide linnavalitsus sõlmivad lepingu, rajada Paidesse kutsehariduskeskuse juurde riigigümnaasium.

Hiljem, Paide linnavalitsuse pealekäimisel, mida vormistatakse «kogukonna soovina», saab riigigümnaasiumi uueks asukohaks Posti 12.

2. Aastaid hiljem selgub, et lisaks teadaolevale Molotovi-Rippentropi paktile kuuluvad selle juurde veel salaprotokollid. – Käesoleval aastal selgub avalikkusele, et toonane Paide linnavalitsus on sõlminud lepingu, millega annab Lai 33 asuvad hoone osad riigile tasuta üürile, sest vastasel korral poleks riik nõus rajama riigigümnaasiumi Posti tänavale, ehk täiesti teadlikult ohverdatakse eakate heaolu Posti tänavale rajatava koolimaja altarile.

3. Eesti «vabatahtlik» astumine NSVLi koosseisu tõi selle elanikonnale kaasa küüditamise, kus paljud pered lahutati üksteisest igaveseks, deporteerides nad Liidu äärealadele. – Paide linnavalitsus lammutab toimiva eakate päevakeskuse, paigutades nad erinevatesse piirkondadesse ning linna äärealale, lõhkudes seni hästi toiminud omavahelise suhtluse ja läbikäimise.

Aga on veel üks sarnasus.

Aastakümneid tagasi töötanud propagandaveskid lubasid kunagi eesti rahvale õnnelikku ja päikeselist tulevikku, mis aga tegelikult sai, puudub vajadus ilmselt meenutada.

Ja nüüd tänapäeva.

Lugupeetud ametnikud, jätan nimed siinkohal veel nimetamata, kes te sügiseste kohalike omavalitsuste valimiste eel kohtusite eakatega ja lubasite naeratavate nägudega, et eakaid Laia tänava ruumidest kuhugi mujale ei paigutata.

Vaadake korraks peeglisse ja küsige, kas te ikka olete sellised, nagu te sealt välja paistate, või kehtib teie kohta ühe pensionäri tabav ütlus «Enne valimisi leiavad kõik meie juurde tee, aga pärast ei tunne meie vastu enam keegi huvi».