Statistika: karda tuleõnnetusi ja eriti kuu algusi

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulekahju.
Tulekahju. Foto: Marko Saarm / Sakala

Päästeameti statistika näitab, et kartma peaks iga kuu esimest 11 päeva ja eriti 5. veebruari. 

Päästeameti arendusosakond analüüsis möödunud kaheksa aasta tulekahjusid. Selgub, et statistiliselt on kõige suurem tõenäosus saada tulekahjus vigastada 5. veebruaril. Kaheksa aasta jooksul on sel kuupäeval kaheksas tulekahjus saanud viga kokku 14 inimest.

Möödunud ööpäeval Lääne regioonis ühtegi tõsist tuleõnnetust õnneks ei juhtunud ning inimesed viga ei saanud. Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuht Kristi Kais ütles, et samas on näha kerget tõusu tahmapõlengutes, mis on aga ka loogiline, sest käimas on kõige aktiivsem kütmisperiood. Tuletame meelde, et kütmisperioodi vahepeal oleks mõistlik kontrollida oma küttesüsteemide puhtust. Aktiivne kütmine, küttematerjali kvaliteet mõjutavad oluliselt seda, kui puhas või must küttesüsteem on. Tahmapõlengute vältimiseks puhastage süsteeme ise või kutsuge asja kontrollima korstnapühkija. Ei ole mõtet ilmset sümptomit, põlengut korstnas, et küttesüsteemid vajavad hoolt, ootama jääda, sest ebasobivate juhuste kokkulangemisel võib põleng küttesüsteemis lõppeda halvimal juhul kodu või inimelu kaotusega.

Tuletame meelde, et kütmisperioodi vahepeal oleks mõistlik kontrollida oma küttesüsteemide puhtust.

Sagenenud on ka vingugaasist tingitud sündmuste arv. Peaaegu iga päev tuleb mõni teade häirekeskusele, et teataja tunneb ennast põhjendamatult halvasti, pearinglust ning iiveldust. Tavapäraselt tuvastavad kohale jõudnud abiosutajad kaasasolevate vinguandiuritega eluruumis ohtliku vingugaasi sisalduse. Enda heaolu ja tervise nimel soovitame vingugaasiandur paigaldada kõikidesse majapidamistesse, kus on ahiküte. Vingugaas on värvitu ja lõhnatu ning seetõttu inimene seda otseselt ei näe ega tunne. Ainus viis vingugaasi olemasolust ruumis aimu saada, on paigaldada vingugaasiandur, mis annab häiret kui ruumis on vingugaasitase ohtlikult kõrgele tõusnud. Tavapärasest suitsuandurist vingugaasi avastamisel abi ei ole. Erinevalt suitsuandurist, mis paigaldatakse lakke, kinnitatakse vingugaasiandur umbes meetri kõrgusele põrandapinnast, samas tuleb selle paigaldamisel jälgida tootjapoolseid juhiseid. Kindlasti võiks olla vinguandur kodudes olemas eakatel ning lastega peredes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles