Paide kunagise lõbustuspargi jubedaim atraktsioon oli kahe lennukiga karussell, mis tsentrifuugis hirmsa hooga nagu tänapäevase pesumasina trummel.
Talvelibe muudab ringristmikud ohtlikeks karussellideks
8. veebruar 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Glase
kolumnist
Käisin algklassijõmpsikana sellel karussellil täpselt ühe korra. Öökisin pärast sisikonna pahempidi ja süda oli paha veel mitu päeva tagantjärele. Sellest peale olin surmkindel, et ei unista kunagi saada kosmonaudiks.
Ma ei anna ilmselgelt välja Rootsi talveralliks valmistuva Ott Tänaku mõõtu, sest vaatamata väikesele kiirusele kippus auto alguses taguotsa pilduma ristmiku keskel oleva saarekese suunas, kus kõrge äärekivi soovimatu suuna blokeeris.
Teadmiseks noorematele inimestele: 1980ndate lõpuni tegutses Paides Laia ja Puuvilja tänava nurgal vastu vana raudteetammi lõbustuspargike paari karusselli ja kiigega.
Karussell, millele mõeldes sisikond siiani sees pöörama hakkab, meenus mulle möödunud laupäeval Mäo poolt ringristmikule sõites.
Ringristmikule pääsuks tuli järsult keerata rool paremale, järgnevalt rooli vasakule hoides driftida kolmanda mahasõiduni ja teha uus järsk parempööre Tallinna tänavale.
Kuiva ilmaga on manööver täiesti tehtav, kuid nädalavahetusel teed katnud püdela lumekördi ja tsentrifugaaljõu koosmõjus hoopis keerulisem.
Ma ei anna ilmselgelt välja Rootsi talveralliks valmistuva Ott Tänaku mõõtu, sest vaatamata väikesele kiirusele kippus auto alguses taguotsa pilduma ristmiku keskel oleva saarekese suunas, kus kõrge äärekivi soovimatu suuna blokeeris.
Uuesti kippus sõiduks külglibisemisse ringi Türi-poolses kaares. Paari kiirema südamelöögiga õnnestus õige teeots suurema jamata siiski üles võtta.
Kogemuse jagu rikkamana lähenesin läinud laupäeva õhtul pealt poolt seitset Mäo poolt uuesti samale ringristmikule oluliselt aeglasema käiguga ja ettevaatlikumalt. Märkasin juba kaugelt plinkivate ohutulede järgi, et kellelgi oli esimesel katsel ristmiku läbimine ebaõnnestunud.
Kraavipervel lumepudrus olid risti-rästi takerdunud õige mitu sõiduautot, ühel nina suisa tuldud suunas. Jälgede järgi oli näha, et vaatamata rooli keeramisele suundus üks autodest otse vastu äärekivi ja põrkus sealt üle tee kraavi.
Pühapäeval oli asja Türile ja maale Esnasse ning läbida tuli juba kuus ringristmikku. Minus tärkas sportlik huvi vaadata, kuidas juhid tulevad toime teiste ristmike võtmisega.
Kui Türi kesklinna igas suunas laugete peale- ja mahasõitudega ring kõrvale jätta, olid kõigil teistel värsked jäljed juhtide suutmatusest läbida ringristmikke veatult. Sama teekonna korduval läbimisel oli näha lisanduvaid uusi märke viperustest.
Jäljed näitasid, et mitu juhti polnud suutnud sundida masinat tegema järsku roolinõksu paremale ning oli põrganud otse libisedes vastu äärekivi ja sealt tee teise äärde nagu juba eespool kirjeldatud juhtumi puhul.
Teises kohas, kus äärekivi oli madalam, oli ringristmiku kumerusi sõidetud sirgemaks või libistatud väliskurvis üle serva.
Veel tänagi peaksid olema jäljed juhtide seiklustest juhitamatute masinatega näha Olerexi, Maksimarketi ja Reopalu mõlemal ringil ning Kirna ringristmikul.
Küllap on politseinike kombel manitsejaid, kes toonitavad, et tuleb valida ilmastikule sobilik sõidukiirus, selmet pressida ristmikule 50kilomeetrise tunnikiirusega, võtta libedasõidu koolitust ja kontrollida oma talverehvide mustrit.
Mundriau kaitsva teemehe rolli manades ütleks teine, et ringristmik on projekteeritud ja ehitatud kõikidele kehtivatele nõuetele vastavalt.
Alati on neid, kes otsivad põhjusi rooli ja autoistme vahel istuvast «tihendist».
Ometi jääb mind painama küsimus, miks oma esimesi talvekatsetusi läbivad Paide linna ringristmikud, mis teadupoolest on mõeldud liiklust rahustama, on paljudele roolikeerajatele vähegi kehvemate ilmaoludega parajaks katsumuseks, et mitte öelda ohtlikud.
Uute ringristmike liigjärskude kurvide vastu on varem porisenud ka kaugsõiduautojuhid, kelle väitel on uuemaid väikse raadiusega ringteid keeruline servi sirgeks sõitmata läbida.
Ma ei salga, et olen teedeehituses ja -hoolduses võhik. Tean, et kõik eestlased on asjatundjad hariduse, poliitika ja meditsiini küsimustes. Lisan siia ka liikluse ja teehoolde.
Liiklejana, kes on aasta läbi keeranud rooli üle 30 aasta ja ilmselt alistanud miljoni kilomeetri piiri, ei mahu mulle pähe, miks peab moodsatel ringristmikel rooli füüsikaseaduste piire kombates kangutama nagu kardirajal, et ühest otsast sisse ja teisest välja saada.
Julge tegu oleks tunnistada, et ristmike peale- ja mahasõidud on liiga järsud ja sunnivad juhte minema külglibisemisse ning need tuleb esimesel võimalusel ehitada ümber laugemaks.
Arvestades talvelibedust oleks järsu profiiliga ringristmikel suureks abiks liikluskiirust teeolude halvenemisel piirata 30 kilomeetrini tunnis, et anda juhtidele hoiatus eesootavast katsumusest. Veel parem, kui ringristmikud suudetaks lumest ja jääst piinlikult puhtana hoida.
Mida liiklusohutuse suurendamiseks täpselt ette võtta, olgu spetsialistide nuputada. Üks on kindel: ringristmike läbimine ei pea olema nagu kontrolli alt välja kippuv karussellisõit.