Keskkonnaamet kinnitas Eesti suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevusplaani

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Hundid

FOTO: pixabay.com

2018-2021. aasta tegevusplaani peamisteks tegevusteks on suurkiskjate seiresüsteemi arendamine, kahjustuste ja kahjude ennetuskulude hüvitamine ning avalikkuse teadlikkuse tõstmine.

 

„Suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava on sisuliselt erinevate huvirühmade kokkulepe, mille järgimine võimaldab mõistlikult ja tasakaalukalt korraldada meie suurkiskjate ja maaelanike suhteid,“ lausus Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Tegevuskavas on seatud strateegilisteks eesmärkideks aastateks 2012-2021 säilitada Eestis enne jahihooaja algust 15-25 kutsikatega hundikarja, 100-130 poegadega ilvese pesakonda ning vähemalt 60 sama-aastaste poegadega karu pesakonda. Nende vahemike piires määratakse vastavalt seire tulemustele, looduslikule toidubaasile ja tekitatud kiskjakahjutustele iga-aastased eesmärgid ning ulukite küttimismahud.

 „Hundi ja karu puhul on üha enam suunatud küttimist neisse piirkondadesse, kus on samal aastal ilmnenud kiskjate poolt kariloomadele ja mesilatele tekitatud kahjustusi. Oluliselt on aastate vältel suurenenud ka kahjustuste ennetustööde hüvitamise maht ning inimeste teadlikkus, kuidas kiskjakahjusid ennetada,“ lausus Tõnu Talvi.

Hundi kaitse ja ohjamine, sh küttimismahtude jaotamine, viiakse maakondlikelt piiridelt üle ohjamisalade põhiseks, arvestades maastikulist sidusust, looduslikke tingimusi ja hundi populatsiooniuuringutest saadud teavet.

Tegevuskavas anti ka hinnang eelmise perioodi tegevusplaanile 2012.-2016. aastal. Olulisemad eesmärgid ja tegevused täideti, suurkiskjate arvukus püsis soovitud piirides, välja arvatud ilvese puhul.

Hundi ja pruunkaru eelmise viie aasta kohta seatud arvukuse eesmärgid täideti – Eestis on viie aasta keskmisena enne jahihooaega 23,2 hundipesakonda ja 65,6 karu sama-aastaste poegadega pesakonda. Seevastu ilvese arvukus langes 2012.-2013. aastal ilvese põhilise saaklooma metskitse arvukuse ulatusliku languse, liiga optimistlikult määratud küttimismahtude ja kärntõve tõttu allapoole soovitud miinimumeesmärki. Eelmisel kahel jahihooajal ei antud ühtki ilvese küttimisluba, et soodustada ilvese arvukuse taastumist.

„Meie suurkiskjate kaitse- ja ohjamise süsteem on väga hea: teaduslikel alustel põhinev ja paindlik. Riiklikus tegevuskavas on seatud selged ja täidetavad eesmärgid. Kava kvaliteeti ja täitmist näitab ka see, et jahimehed saavad suurkiskjaid küttida ja kuna asurkonnad on valdavalt heas seisus, on rahul ka looduskaitsjad,“ ütles kava põhikoostaja, Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil. 

Tagasi üles