Eesti liikluskultuur lonkab nelja ratast

Toomas Raid Foto: Erakogu

Liiklussurmade arv Eestis väheneb ja võrreldes kümne aasta taguse ajaga on liikluskultuur Eestis tõesti parem, kuid tuleb siiski tunnistada, et arenguruumi meil on. Kõvasti.

Toomas Raid

bussijuht

Tean, et paljud tahaksid sellele vastu vaielda ja meie liiklejaid kiita, kuid paraku iga päev liikluses osaledes näen, kui vähe hoolitakse liiklusnõuetest, teistest sõitjatest ning ka iseendast ja oma kaasreisijatest.

Sõites maanteel kiirusega 90 km/h, jääd enamikule sõidukitele ka talvisel maanteel pidevalt jalgu ja sageli tehakse möödasõite isegi pimedas kurvis.

Hoolimatust meie liikluspildis näitab kõnekalt ka liiklusõnnetuste statistika, mille järgi oli eelmiste aastatega võrreldes õnnetusi küll vähem, kuid siiski juhtus möödunud aastal Eestis 1175 liiklusõnnetust, milles hukkus 48 ja sai vigastada 1429 inimest.

Tänavu on vaid ühe kuuga meie teedel hukkunud kümme inimest ehk kuus rohkem kui aasta varem.

Möödasõidud üle kahekordse pidevjoone ning joonistatud ohutussaarte on täiesti tavaline nähtus. Maanteel sõidetakse põhjendamatult kilomeetreid teises reas, ilmselt lihtsalt seetõttu, et teekate on seal üldjuhul parem. Sõites maanteel kiirusega 90 km/h, jääd enamikule sõidukitele ka talvisel maanteel pidevalt jalgu ja sageli tehakse möödasõite isegi pimedas kurvis.

Jah, eksimatuid inimesi ei ole ja paraku on tegelikkus see, et aeg-ajalt tekib liikluses paratamatult olukordi, mille turvaline lahendus sõltub kõikide juhtide koostööst, seetõttu ongi üldine liikluskultuur väga tähtis.

Kuidas siis liikluskultuuri parandada?

Ringliiklusega ristmikud on kindlasti omamoodi lahendus, kuigi palju tõhusam ja ka odavam oleks kiiruskaamera. Räägitud on kiiruskaameratest, mis mõõdavad teatud distantsi läbimise keskmist kiirust. Arvan, et meie põhimagistraalidele on neid hädasti vaja.

Mida meie maanteedel kindlasti teha tuleks, on ristmikud ja teelaiendid, kuhu on joonitud ohutussaared, tõsta teepinnast kõrgemale või tähistada tihedalt plastiktokkidega nii, et sealt ei oleks võimalik üle sõita.

Leedus ja ka Lätis ehitatakse niimoodi asulaväliseid ristmikke ja see on väga tõhus. Kindlasti oleks meie teedele vaja juurde politsei patrulle, kes järjepidevalt liiklusel pilgu peal hoiaksid – neid on meil kahjuks liiga vähe.

Hea näide patrullide tõhususe kohta on võtta meie lõunanaabritelt lätlastelt. Mõni aasta tagasi sõitsin väga tihti Tallinn-Riia liinil ja teinekord kohtasin selle 130 kilomeetri peal Iklast Riiani nelja-viit politseipatrulli. Nii oli see pikka aega ja seal hakati korralikumalt sõitma.

Mis puutub teede ja ristmike ehitusse, siis siin tundub midagi väga viltu olevat. Kesklinnas suure auto või bussiga sõites jääb mõni keeramine kitsaks, samas seal, kus ruumi on palju, ehitatakse teed jälle nii kitsad, et bussiga poed napilt läbi. Näiteid võiks tuua palju.

Samas tuleb tunnistada, et üldiselt on meie liikluskeskkond viimastel aastatel paranenud. Näiteks jalakäijate liiklus on paljudes kohtades suurelt maanteelt ära viidud, rajatud on uusi teeületuskohti ning suur hulk ohtlikest aladest on valgustatud.

Liiklusohutus sõltub igast sõidukijuhist ja ka kogenud juht vajab täiendkoolitust. Talve eel võiksid kõik sõidukijuhid külastada õppeplatsi ja talviseid sõiduvõtteid ohutult harjutada.

Vastupidi levinud arvamusele ei saa bussijuht karistada, kui liiklusolude tõttu jääb buss hiljaks, sest turvaliselt kohale jõuda on tema prioriteet.

Bussijuhid on motiveeritud ohutult sõitma, sest just professionaalne ja säästlik sõit tagab palgalisa. Näiteks aastas teevad meie bussid umbes 30 000 reisi, kuid Eesti kiiruskaameratelt tuleb meile keskmiselt viis trahvi kuus ja kiiruseületus jääb enamasti vahemikku 3–5 km/h.

Lux Expressi bussijuht Toomas Raid võitis eelmisel aastal bussijuhtide kutsevõistlused ning tal on ette näidata ka veoki- ja bussijuhtide maailmameistrivõistluste neljas koht.