Keskkonnarikkumistega seoses alustati mullu 1225 menetlust

Prügi Pärnus Videviku tänava kandis. Foto: Lilli Tölp

Keskkonnainspektsiooni 2017. aasta kokkuvõte näitab, et registreeritud keskkonnaalaste õigusrikkumiste arvu langus on peatunud, kahel viimasel aastal jääb alustatud menetluste arv 1200 piirimaile.

 

Keskkonnainspektsioon alustas 2017. aastal 1186 väärteo- ja 39 kriminaalmenetlust, selguseta kuuluvusega püügivahendite veekogust eemaldamise juhtumeid oli 849. Kui 2016. aastal registreeriti väärteomenetlusi eelneva aastaga võrreldes 27% vähem, siis mullu vaid 4%. Kümme aastat tagasi oli keskkonnarikkumiste arv kaks korda kõrgemal tasemel.

Keskkonnainspektsioon alustas 2017. aastal 1186 väärteo- ja 39 kriminaalmenetlust, selguseta kuuluvusega püügivahendite veekogust eemaldamise juhtumeid oli 849.

Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi sõnul võib alustatud menetluste numbrite taga näha tendentsi, mis on seotud Keskkonnainspektsiooni eesmärkidega – keskenduda olulisematele, kuid ühtlasi ka aeganõudvamatele probleemidele. Seda kinnitab alustatud kriminaalasjade arvu tõus.

„Püüame oma kohaloleku ja järelevalvega rikkumisi võimalikult palju ennetada. Samas peame arvestama tõsiasjaga, et riigisektor järjest kahaneb ja ka Keskkonnainspektsiooni koosseis on kahe aasta jooksul vähenenud 14 inimese võrra. See tähendab, et peame olema ühtaegu kokkuhoidlikud ja  efektiivsed,“ lisas Volkov.  

Olemasolevate ressursside optimeerimisele viitab ka keskkonnaminister Siim Kiisler: „Valdkondade paljusus ja nendega tegelevate inimeste nappus ei tohi saada piduriks keskkonnaprobleemide lahendamisel. Inimesed ootavad meeltega tajutavaid tulemusi ning selleks, et aasta lõpus oleks vähemalt poole vähem keskkonnakuritegusid ning vedelevad vanarehvihunnikud juba ringlusesse ära veetud, tulebki alustada tähtsamast.“

2017. aasta statistika näitab, et menetlusega lõppes keskmiselt iga kaheksas kontrollkäik. Valdkonnad, kus tuvastatakse kõige rohkem rikkumisi, püsivad aastate lõikes samad: nii oli ka 2017. aastal kõige rohkem kalapüügiseaduse, jäätmeseaduse ja looduskaitseseaduse alusel registreeritud väärteoasju.

Menetluste arvu üldise vähenemise taustal paistab silma kaks valdkonda, kus on toimunud tõus – need on kiirguskaitse ja kalapüük. Kalapüügi osas on rikkumiste avastamise kasv seostatav põhiliselt kahe asjaoluga, need puudutavad kontrollikavade elluviimist (ennekõike lõheliste kaitse kontrollikavad Harju- ja Lääne-Virumaal) ning kalapüügiandmete esitamise kontrollimist.

„Üks probleemsemaid teemasid aastast aastasse, mis ei ole ka 2017. aastal oluliselt vähenemise märke näidanud, on selguseta kuuluvusega püügivahendid. Nende asjade lahendamine on väga ressursimahukas nii töö kui ka muude ressursside mõttes, nagu püüniste hoiustamine ja hävitamine,“ märkis kalakaitseosakonna juhataja Indrek Ulla.

Enim on vähenenud väärteomenetluste arv jahi, metsa ja jäätmete valdkondades. Samas tõstsid jäätmevaldkonna ettekirjutused ettekirjutuste koguarvu 63-le ehk 2016. aastaga võrreldes kahekordseks.

2017. aastal määras inspektsioon väärtegude eest trahve 874 korral kogusummas 320 249 eurot. Võrreldes eelneva aastaga on vähenenud nii trahvide arv kui kogusumma, kusjuures viimase puhul on tegemist esmakordse langusega viie aasta jooksul.

Enim trahve ehk 370 trahvi määrati kalakaitse valdkonnas, see-eest trahvide kogusumma oli suurim keskkonnakaitse valdkonnas – ühtekokku 197 035 eurot. Keskkonnakaitse nõuete rikkujate seas on rohkem juriidilisi isikuid, millest tulenevalt on ka trahvisummad kõrgemad. Suurim trahv ulatus 26 000 euroni ja see määrati keskkonnakompleksloa nõuete rikkumise eest.

39 alustatud kriminaalasjast olid 25 seotud kalapüügiga (sh 9 vähipüügiga) ja 7 metsaraiega. Ülejäänud kriminaalasjad puudutasid kaitstavaid loodusobjekte, kemikaalide ja jäätmete käitlust, riikidevahelist jäätmevedu ja keskkonnaloata tegutsemist. 

Õigusrikkumistega tekitatud keskkonnakahju esialgseks kogusummaks on arvestatud 640 553 eurot. See on vähem kui kolmandik 2016. aasta keskkonnakahjust, kuid kui 2016. aastal langes üle kolmveerandi kahjusummast metsapõlengute arvele (sh üks neist üle miljoni euro), siis 2017. aastal taolisi suurpõlenguid ei olnud ja ka raiega tekitatud kahju jäi tavapärasest väiksemaks. 2017. a viis suurimat keskkonnakahju tulevad kõik kalapüügi arvelt.

2018. aastal keskendub Keskkonnainspektsioon senisest enam jäätmeprobleemidele, sealhulgas ehitusjäätmete käitlemise kontrollimisele.