Eesti üks ohustatumaid linnuliike must-toonekurg sai uue kaitse tegevuskava

Must-toonekurg. Foto: Wikimedia Commons

Tänavusel Euroopa kultuuripärandi aastal sai kaitse tegevuskava muistsetest aegadest pühaks linnuks peetud must-toonekurg ehk toonelalind, kes elab Eestis oma levila põhjapiiril, eelistatult põlismetsades.

 

Tegevuskavas on kirjas must-toonekure säilimiseks vajalikud tegevused aastateks 2018–2022 ning liigi pikaajalised kaitse-eesmärgid järgmiseks 15 aastaks. Lähima viieks aasta põhieesmärgiks on säilitada kure praegune arvukus 60-90 paari ning selgitada välja olulised populatsiooni madalat arvukust põhjustavad tegurid. Olulisimaks pikaajaliseks tulevikusihiks on must-toonekure arvukuse tõus vähemalt 200 paarini, säilitades ka praegu asustamata potentsiaalseid must-toonekure elupaiku.

Esimene must-toonekure kaitse tegevuskava valmis Eestis juba 2003. aastal. Poolsajandi jooksul on liigi arvukus meil langenud kaks-kolm korda. Viimase 20 aasta jooksul on arvukuse langus küll pidurdunud, kuid tulenevalt väikesest asurkonnast kuulub must-toonekurg endiselt Eestis „väljasuremisohus“ olevate liikide kategooriasse. Samas on Lääne-Euroopas liigi arvukus kenasti taastunud ning kogu Euroopas on must-toonekurg soodsas seisundis.

„Must-toonekurg on meie looduskaitse lipuliik ja katusliik, kelle „tiiva all“ leiavad elupaiga paljud teised vanade metsade ja varjuliste vooluveekogude liigid. Kaitstes must-toonekure pesitsemispaiku, mis asuvad vanades metsades, aitame säilitada ka teisi ohustatud liike. Näiteks uuriti 20 must-toonekure pesametsas torikseente, samblike, sammalde, soontaimede ja lindude liigirikkust ning leiti, et põlismetsadele iseloomulike ohustatud liikide arv oli kure elupaikades kõrge,“ lausus Keskkonnaameti liigikaitse büroo elurikkuse peaspetsialist Agu Leivits.

Oluliseks liigi sigimisedukust vähendavas teguriks on linnule sobilike toitumisalade kuivendamine. Eestis läbiviidud uuringud on näidanud, et must-toonekured võivad toituda pesapaigast mitmekümne kilomeetri kaugusel ja eelistatult looduslikel vooluveekogudel. Kuivenduskraavid võivad aga osutada must-toonekurele ökoloogiliseks lõksuks, kui pesapoegade perioodil suvel seal veetase tugevalt langeb ning alal ei leidu järglaste üleskasvatamiseks piisavalt toitu. Seetõttu on kuivenduskraavide rekonstrueerimisel vajalik arvestada must-toonekure vajadustega ning leevendada kuivendusest tingitud negatiivseid mõjusid liigi elupaikadele.

Must-toonekure tegevuskavas on käsitletud ka väljaspool Eestit mõjuvaid ohtusid. Nii on idapoolsel rändeteel lendavatele Eesti must-toonekurgedele suure tähtsusega ohtudeks sobivate toitumisalade vähenemine lindude rändteedel ja talvitusaladel, samuti keskkonnamürgid ja lindude hukkumine elektritaristus. Kava näeb ette Ida-Euroopa must-toonekure tegevuskava koostamise algatamist koostöös rändeteele jäävate riikidega ning ühise kava hilisemat täitmist.

Kinnitatud tegevuskavaga saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel.

Uus tegevuskava koostati must-toonekure ekspertide, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi koostöös. Tegevuskava koostamist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Must-toonekurg võeti Eestis loodusmälestusobjektina kaitse alla juba 1958. aastal. Alates 1994. aastast kuulub must-toonekurg kõige rangemini kaitstavate liikide kategooriasse.