Analüüs: võõrkeelte oskus aitab leida tööd ja saada suuremat palka

Foto: Toomas Huik

Haridus- ja Teadusministeeriumis valminud analüüs näitab, et keelteoskus mõjutab oluliselt nii töö leidmist kui palganumbrit ning kahe võõrkeele oskamine on Eesti tööturul oluliselt kõrgemalt tasustatud kui ühe võõrkeele oskus. Tähtis on ka keeleoskuse tase – heal tasemel keeleoskus toob üldjuhul kõrgema palga kui keskpärane oskus.

 

Ministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul kinnitab analüüs, et mitmekeelsus on väärtus. „Võõrkeelte oskamise vajadust rõhutame ka uues, praegu koostatavas Eesti keelevaldkonna arengukavas. „Tahame, et võõrkeeleõpe oleks senisest mitmekesisem nii keelte valikute kui ka õppimisvõimaluste mõttes ning Eestis oleks rohkem inimesi, kes oskavad mitut võõrkeelt,“ ütles Kärtner.

Analüüsis „Võõrkeelte oskuse roll tööturul“ hinnati keelteoskuse mõju palgale, arvestades erinevaid taustatunnuseid: haridus, vanus, sugu, emakeel, tegevusvaldkond, ametirühm, ettevõtte suurus ja elukoht.

Analüüsi tulemuste kohaselt on Eesti inimeste jaoks oluline osata ennekõike inglise ja soome keelt, arvestades ka võimalust töötada välismaal (peamiselt Soomes). Soome keele oskus on Eesti tööturul palganumbrit suurendav tegur üksikutes tegevusvaldkondades, näiteks majutuses ja toitlustuses ning hulgi- ja jaekaubanduses.

Edukust tööturul parandab ka vene keele oskus. Vene keelt oskaval inimesel on paremad võimalused tööd leida, kuid palgalisa annab vene keele oskus vaid teeninduses ja müügitöös.

Eesti tööturul on kasulikum inglise keele oskus, mis tasub end ära enamikus valdkondades. Kõige rohkem on inglise keele oskusest kasu juhtidel, tippspetsialistidel ja ametnikel, valdkondadest enam majutuse ja toitlustuse, info ja side ning kinnisvara-alase tegevuse valdkondades. Rahvusvahelist tööturgu silmas pidades tuleks inglise keel omandada vabalt valdamise tasemel, Eesti tööturul pole inglise keele vabalt valdamise eelis keskpärase keeleoskuse ees kuigi suur.

Edukust tööturul parandab ka vene keele oskus. Vene keelt oskaval inimesel on paremad võimalused tööd leida, kuid palgalisa annab vene keele oskus vaid teeninduses ja müügitöös.

Mitme võõrkeele oskusest tulenev palgalisa on suurem muukeelse elanikkonna hulgas. Samas on vene ja muu emakeelega elanikkonna võõrkeelte oskus oluliselt kehvem kui eesti emakeelega inimestel.

Inimeste võõrkeelte oskust ja hinnanguid oma keeleoskusele on küsitud rahvusvahelises täiskasvanute oskuste uuringus PIAAC. Eesti tööealiste elanike hulgas on kõige rohkem – 81% vene keelt mingil tasemel oskajaid. Inglise keelt räägib vähemalt keskpärasel tasemel iga teine inimene ehk 51% Eesti elanikest. Soome keele oskajaid on 16% ja saksa keele oskajaid 10%.

Ühe võõrkeele oskajaks peab ennast 45% Eesti inimestest. Kahte võõrkeelt räägib 34% ning kolme või enamat võõrkeelt 16% elanikest. Samas leidub inimesi, kes ei oska ühtegi võõrkeelt.

Analüüsi aluseks on enamjaolt PIAAC-i (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) andmed, millega on seotud Eesti Hariduse Infosüsteemi jt teiste registrite andmeid.