/nginx/o/2016/02/01/4956973t1h1478.jpg)
/nginx/o/2017/08/20/7009771t1h361c.jpg)
- Kui lipp jäetakse lehvima ka pimedal ajal, peab see olema valgustatud.
24. veebruaril peetav riigi sünnipäev on lipupäev ja sel päeval heisatakse Eesti lipp kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele.
Eesti sünnipäeval heisatakse lipp kõigile elu-, äri- ja büroohoonetele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kella kaheksaks hommikul ning langetatakse päikeseloojangul.
Kui lipp jäetakse lehvima ka pimedal ajal, peab see olema valgustatud.
Kõige pidulikumalt heisatakse lipp kell 7.33 Pika Hermanni torni Tallinnas Toompeal. Lipp heisatakse hümni saatel, kõne peavad riigikogu esimees Eiki Nestor ja Tallinna Reaalkooli abiturient Mathias Kübar. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Eesti iseseisvusmanifesti loeb ette muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli neljanda kursuse üliõpilane, Voldemar Panso preemia laureaat Priit Põldma. Esinevad meestelaulu selts ning politsei- ja piirivalve orkester.
Pidulikult heisatakse lipp päikesetõusul veel Avinurmes, Inglistel, Juurus, Jõgeval, Kaius, Kanepis, Kehtnas, Kohilas, Kärus, Laimjalas, Lelles, Maidlas, Meeril, Narvas, Narva-Jõesuus, Orul, Paenases, Palamusel, Pärnus, Rahinges, Raplas, Rasinal, Sakus, Sillamäel, Tamsalus, Tapal, Tartus, Turbas, Ulvis, Valastel, Vana-Karistes ja mujal üle Eesti.
24. veebruaril 1918 kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Esimesed sammud iseseisvumisel astuti juba 28. novembril 1917, mil Eestimaa Ajutine Maanõukogu võttis enda kätte kõrgeima võimu Eestis. Sellele järgnes iseseisvusmanifesti kokkuseadmine ning manifesti avaldamine Päästekomitee poolt 24. veebruaril 1918.