Loe. mida kõneles Paide linnapea Priit Värk täna Paide keskväljakul Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli puhul peetud kõnes.
Paide linnapea tõstis kõnes esile linlaste saavutusi
24. veebruar 2018, 14:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Austatud külalised lähemalt ja kaugemalt, kallid kaaslinlased!
Soovin tänasele sünnipäevalapsele, Eesti Vabariigile, meile kõigile, palju õnne saja aasta juubeli puhul! Mul on väga uhke ja ülev tunne, et saame olla riigi jaoks nii tähtsa sündmuse keskmeks meie Eestimaa südames Paides.
Eesti on meie ühine kodu ja Paide on osa sellest kodust. Igas kodus on omad kombed, omad traditsioonid, oma ajalugu. Paidel on olnud ajalooline roll Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel. 25. veebruaril 1918. aastal olime üks viiest linnast, kus loeti ette „Manifest Eestimaa rahvastele.“ Seda siinsamas keskväljakul. Ja sellest on välja kasvanud traditsioon, et igal aastal kannab Paide ühisgümnaasiumi abiturient manifesti ette ja Kaitseliidu Järva Maleva poolt lastakse kolm aupauku tähistamaks Eesti vabadust. Just nagu 100 aastat tagasi.
Täna varahommikul avasime siinsamas Raekojas näituse sellest, milline oli Paide roll Vabariigi sünniloos. Lisaks sellele, et olime üks neist linnadest, kus loeti ette iseseisvusmanifest, on meie väikelinnaga seotud olnud ka president Konstantin Päts. Võib öelda, et tema poliitiline karjäär sai hoogu juurde just sellest majast. Eesti asja ajamise traditsioon jätkub tänagi Raekojas.
Paides on rahvuskultuuril kandev roll meie igapäevatoimetustes, meie traditsioonides. Ühiseid laulu- ja tantsupidusid on Paides peetud järjepidevalt üle saja aasta. Üleriigilisel tantsupeol oli kõige rohkem kollektiive just Paide gümnaasiumist. Tõenäoliselt on Paides ka kõige rohkem rahvatantsijaid suhtena elanikkonda. Aastakümneid on Paide koolinoored koostanud uurimistöid oma esivanemate päritolu kohta ja sellest ongi alguse saanud üleriigiline väikeste kodu-uurijate liikumine. Ja just sellised eelpoolnimetatud väikesed, aga olulised traditsioonid ja kombed erinevates Eestimaa nurkades, teevadki Eestist Eesti ja Paidest Paide.
Ent traditsioonide ja kommetega on nii, et vastavalt ajastu vaimule tuleb ka uusi juurde. Mõtte ja sõnavabadus on hindamatu väärtus Eestis, vaba ja demokraatliku riigi tunnuseks. Neist põhimõtetest on kasvanud välja arutelu- ja arvamuskultuur, mis on tänase Eesti lahutamatu osa ning selle südameks on iga-aastane Arvamusfestival Paides. Uus traditsioon!
Head mõttekaaslased! Oleme Eesti Vabariigi saja aasta juubeliks valmistunud Paides pikalt ja põhjalikult. Eelmisel aastal alustasime inimestele 100 õunapuu jagamist, tegime hoonetele ajaloomaalinguid, tänavu istutame sajanda juubeli tammiku ning hakkame koguma 100 perepilti. Ja kõik see kulmineerub mõnekümne minuti pärast kui Paide Püha Risti kirik võõrustab riigipeasid ametliku oikumeenilise jumalateenistusega.
Paides ja Järvamaal tuksub Eesti süda! Süda tuksub siin Eestile ka järgmised sada ja kakssada aastat, kui oskame oma kodumaad hoida. Eestit saame vabana hoida aga kõik koos, kui me hoiame oma rahvuskultuuri, oma traditsioone ja oa kombeid.
Armas Eesti, palju õnne sulle sünnipäevaks! Olgu meil talved külmad, pikad ja pimedad, olgu meie suved lühikesed, olgu meil muresid rohkem kui sõrmi kahel käel kokku, aga siin on meie kodu ja kodus olles saame igast murest võitu. See tuulepealne maa on maailma parim paik koduks! Pikka iga ja head tervist sulle, armas Eesti!