Jumalateenistus Paide kirikus

Paide kirikus oli täna EV 100 oikumeeniline jumalateenistus, millest võtsid osa nii president Kersti Kaljulaid kui ka peaminister Jüri Ratas.

Esimesed kirikulised saabusid juba vähemalt pool tundi enne teenistuse algust. Järva Teataja ajas juttu neist kahega.

​Vahetult enne teenistuse algust saabusid ka kõrged riigitegelased. Rahvas tervitas juubeldades nii president Kersti Kaljulaidi kui ka peaminister Jüri Ratast.

Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud jutluses Paide Püha Risti kirikus meenutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma hetki, mil Eesti tõusis endisest unustatud maanurgast väärikaks innovaatiliseks väikeriigiks Euroopa rahvaste peres. Kuna Eesti e-riigina on olnud maailmas teerajajaks ja omamoodi pioneerriigiks, siis võiks Eesti innovaatilist omanäolisust nimetada estovaatilisuseks.

Urmas Viilma sõnul muudab Eesti rahvaarvu väiksus meie riigi haruldaseks ja kalliks. „Tänapäeval kuulub nii tillukese rahvaarvuga riik, nagu seda on Eesti, teiste riikide seas tõeliste harulduste hulka. Eesti on rariteetriik ja eestlased rariteetrahvas,“ ütles peapiiskop. Oma visadusega oleme siiski suutnud tagasi võtta väärika väikeriigi koha Euroopa rahvaste seas. „Estovaatilisus tähendab vastutustundlikku uuenduslikkust. Sellega kaasneb innovaatilises arendustegevuses teadliku vastutuse võtmine rahvusliku pärandi, identiteedi, keskkonna, kultuuri, kõige selle eest, mis aitab säilitada uuenduste käigus oma nägu,“ lausus Viilma. Peapiiskop lisas: „Vastutustundliku innovaatika eestkõneleja roll võimaldaks senise e-riigi mudeli propageerimisele lisaks olla Eestil mitte ainult „maa soolaks“, nagu Jeesus kutsub üles oma jüngrid olema, vaid „Euroopa soolaks“. Võibolla isegi „maailma soolaks“! Eestil on suur potentsiaal olla valminud ladvaõuna viljakaks seemneks, millest kasvab suur ja võimas vastutustundliku teadusarenduse ja innovaatika puu.“

„Eesti rahvuslikuks edulooks on kahtlemata meie haridussuutlikkus ja uuendusmeelsus, mis on lubanud valmida meist Euroopa 500aastase reformatsiooniõunapuu ladvaõuna,“ sõnas Viilma.

Oma jutluses tõdes kirikupea, et ei maksa siiski luua illusioone, et kolmest küljest veega piirnev Eesti on ja jääb eestlaste kui põlisrahva reservaadiks. „Sest kui me tahame ennast kaitsta rahva ja riigina, ei ole see tänapäeval enam mõistlik vabatahtliku getostumise meetodil. Samal ajal tuleb mõista, millised on aruka avatuse kõrval alternatiiviks oleva piirideta avatusega kaasnevad ohud, et ühel hetkel ei oleks me Euroopas lahustunud Eesti ning Eesti Vabariigist ei saaks eestivaba riik.“

Peapiiskopi sõnul on Eesti rahva kestmajäämise eeldus arukas avatus koos rahvuslike ja meile omaste traditsioonide ning väärtuste hoidmise, toetamise ja teistele tutvustamisega: „Meil ei ole vaja olla uus põhjamaa! Eesti rahvas on õnnelik, kui ta saab olla Euroopas omanäoline ehk eestinäoline.“

Urmas Viilma sõnul ei koosne tõeline tarkus ainult teadmis- ja teaduspõhise õppeprotsessi läbi omandatud haridusest, vaid lisaks teadmistele ka sellest, mida saame tunnetuslikult omandada ja õppida esivanemate kogemustest, sealhulgas pärandist, mille oleme minevikust kaasa võtnud rikka vaimse ja vaimuliku pagasina. „Nagu õnn, pole ka armastus mõõteriistadega mõõdetav. Ometi tunneme tänasel pidupäeval riigi ja rahvana nii õnne- kui armastustunnet,“ nentis peapiiskop.

Kirikujuhi sõnul on Eesti riigi tõusmine tuhaasemelt olnud üks Jumala imedest ja tema lakkamatu õnnistuse nähtav märk, mis tähendab, et õnne- ja armastustunde kõrval on oluline ka tänutunne. „Otsigem oma südamest välja ja laskem ilma häbenemata välja paista tänutundel Looja vastu, kes on meid siia maanurka sajandite jooksul kokku kogunud ning tänasel päeval ka Eestimaa südamesse Paidesse tänujumalateenistusele koondanud,“ lõpetas peapiiskop Viilma Eesti iseseisvuspäeva jutluse.