Tarbijakaitseamet tuvastas krediidiandjate ja -vahendajate tegevuses rikkumisi

Eurod Foto: Panther Media/Scanpix

Tarbijakaitseamet tuvastas 45 krediidiandjate ja -vahendajate tegevust kontrollides hulgaliselt rikkumisi, mis olid peamiselt seotud eluasemelaenu puudutava teabe ja lepingutega, ent eksimusi esines mujalgi. Kõik seni kontrollitud ettevõtted on oma tegevuse seadusega kooskõlla viinud.

 

Alates 2016. aasta algusest on tarbijakaitseamet kontrollinud krediidiandjate ja -vahendajate poolt tarbijatele antavat lepingueelset teavet, tarbijakrediidilepingute üldtingimusi ning ettevõtete veebilehtedel avalikustatava teabe vastavust vastutustundliku laenamise põhimõttele. 45 ettevõtte seas läbiviidud kontroll näitas, et paljud krediidiandjad ei ole pärast 2016. aastal hüpoteekkrediidi direktiivi ülevõtmist võlaõigusseadusesse muutnud oma lepingutingimusi ning lepingueelset teavet.

Võrreldes muude tarbijakrediidiliikidega seob tarbija end eluasemelaenu võttes märkimisväärselt suurema rahalise kohustusega ja oluliselt pikemaks ajaperioodiks, seejuures reeglina annab laenu tagatiseks oma eluaseme. Eeltoodust tulenevalt oli hüpoteekkrediidi direktiivi ülevõtmise eesmärgiks tagada kõrgem tarbijakaitse, mis väljendub varasemast põhjalikumas lepingueelses teabes, õiguses taganeda elamukinnisvaraga seotud lepingust põhjust avaldamata ja vastutustundliku laenamise regulatsiooni täiendamises.

Järelevalvemenetluste tulemusel on selgunud näiteks, et ettevõtjad ei ole lepingu üldtingimustes välja toonud elamukinnisvaraga seotud krediidilepingust taganemise õigust. Enne 2016. aastal jõustunud seaduse muudatust ei olnud hüpoteekkrediidilepingust võimalik põhjust avaldamata taganeda, kuid pärast nimetatud kuupäeva kehtestati sellistele lepingutele taganemise ajaks seitse päeva. Lisaks on elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidile kehtestatud lepingueelse teabe esitamise vorm, mis erineb nn tavalisest tarbijakrediidist. Samuti ei olnud mõned krediidiandjad enne menetluse algatamist kursis, et nad on kohustatud esitama vastavalt krediidiliigile erinevat lepingueelset teavet.

Võrreldes muude tarbijakrediidiliikidega seob tarbija end eluasemelaenu võttes märkimisväärselt suurema rahalise kohustusega ja oluliselt pikemaks ajaperioodiks, seejuures reeglina annab laenu tagatiseks oma eluaseme.

Tarbijakrediidilepingute üldtingimuste ja lepingueelse teabega samaaegselt kontrollis tarbijakaitseamet  ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Täpsemalt vaatas amet, millist teavet avalikustavad krediidiandjad ja -vahendajad oma veebilehtedel krediidi saamise kohta. Amet tuvastas, et mõne ettevõtte puhul, et veebilehel avalikustatud info ei ole kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega  ning see paluti veebist eemaldada. Näiteks olid ühe krediidiandja veebilehel laused: „Kas maksehäirete olemasolul saab laenu taotleda? Juhul kui on krediidiajaloos kõrvalekaldeid, siis see ei ole takistuseks laenu saamisel. Meie eesmärk on aidata teid laenu abil makseraskustest üle saada“. Vastutustundliku laenamise põhimõtte eesmärk on vältida ülelaenamist ning sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi tarbijale, mistõttu läheb taoline teave vastuollu vastutustundliku laenamise põhimõttega.

Ameti järelevalve tulemusena on kõik kontrollitud krediidiandjad ja -vahendajad lepingueelse teabe esitamise vormid ja üldtingimused võlaõigusseadusega kooskõlla viinud ning eemaldanud vastutustundliku laenamise põhimõttega vastuolus oleva teabe veebilehtedelt.

Ametil on plaanis ka edaspidi kontrollida krediidiandjaid ning sellega seoses tarbijatele lepingueelse teabe andmise kohustuse täitmist, tarbijakrediidilepingu üldtingimuste vastavust võlaõigusseadusele ning vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamist.