Kuidas aidata hädasolijat?

Lea Heinaste Foto: Järva Teataja

Olin Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva eelsel päeval järgmise olukorra tunnistaja.

Paide Rimi kaupluse kassajärjekord jõudis vanainimeseni, kes oli korvi pannud paki neljaviljahelbeid ja pool leiba. Arve tuli  üks euro ja kaheksa senti. Vanainimene protsessis, sest enda arvates võttis ta ainult allahinnatud kaupa ja hind ikkagi nii suur.

Kassapidaja, kes oli väga viisakas ja kannatlik, selgitas, et allahinnatuna maksavadki need kaubad nii palju. Vanainimene ei leidnud kohe nii palju raha, aga  kotist ja taskutest edasi otsides siiski leidis ja sai kauba kätte.

Paki neljaviljahelbeid ja pool pätsi leiba. See oli tema pidupäevasöök. Peas keerlesid mõtted. Aga järgmised päevad, sest pensionini on veel aega? Millist pensioni ta üldse saab? Kas ta on sotsiaalkindlustusest või kust iganes abi küsinud? Ei tea. Kas ta oskabki küsida? Ei tea.

Kauplustes kassade juures on sageli korjanduskastid, kuhu on võimalik sihtotstarbelisteks vajadusteks annetada. Kas üks neist ei võiks olla sel hetkel hädasolijate tarvis, olgu need siis lapsed või vanad?

Vanainimene läks oma teed, mina seisin kassajärjekorras.

Kogu pidustuste ajal on see olukord vanainimesega mul meeles olnud. Kontrastid on väga suured.

Mõtlesin ja julgen teha mõne ettepaneku. Kauplustes kassade juures on sageli korjanduskastid, kuhu on võimalik sihtotstarbelisteks vajadusteks annetada. Kas üks neist ei võiks olla sel hetkel hädasolijate tarvis, olgu need siis lapsed või vanad?

Küllap on kassapidajad pidanud nägema selliseid olukordi päris palju. Kuidas teha vahet, kes vajab abi ja kes mitte? Esiteks muidugi toidukorvi järgi. Kuidas korraldada? Arvan, et nagu muudegi annetuste puhul. Tagasimakse kassasse saab teha tööpäeva lõpul.

Selline lugu siis, mis vajas südamelt ära ütlemist. Palun kaasamõtlejaid, kuidas tõsiselt abivajajaid hetkel, kui nad seda kohe vajavad, aidata.

Lea Heinaste