/nginx/o/2013/09/28/2412286t1hb7c7.jpg)
Valitsus kiitis täna heaks seaduseelnõu, millega on kavas kehtestada töölepingu seaduse alusel kuni viie tööpäevane tasustatud hoolduspuhkus töötajale, kes on täisealise sügava puudega inimese lähedane või talle kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja. Eesmärk on soodustada hoolduskoormusega töötaja tööelus püsimist, andes talle täiendavat vaba aega sügava puudega lähedase hooldamiseks või hooldamise korraldamiseks.
„Kui praegu saavad puudega laste vanemad, eestkostjad või hooldajad vajadusel lisapuhkepäevi lapse erivajadustega tegelemiseks, siis edaspidi võimaldab riik tasustatud puhkusepäevi ka täisealise sügava puudega inimese lähedastele,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Lisapuhkepäevad on mõeldud näiteks sügava puudega inimesega arsti juures käimiseks, hooldamise korraldamiseks või lihtsalt vaba aja veetmiseks.“
Töötajal on puhkusele õigus, kui ta on sügava puudega täisealise vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps, abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses, eestkostja või talle kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja.
Viie tööpäeva pikkust hoolduspuhkust võib kasutada ühes osas või eraldi päevade kaupa kalendriaasta jooksul.
Puhkust hakatakse hüvitama töötasu alammäära alusel. Hoolduspuhkuse taotlemisele, selle arvutamisele, maksmisele ja hüvitamisele kohaldatakse sarnaseid põhimõtteid tasustatud lapsepuhkuse taotlemise, arvutamise, maksmise ning hüvitamisega.
Töötaja taotleb hoolduspuhkust tööandjalt. Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja, kes peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse sotsiaalkindlustusametile.
Hoolduspuhkuse kehtestamise sügava puudega inimese töötavale lähedasele kiitis valitsus heaks 14. septembril 2017 koos hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõude paketiga.
Hoolduspuhkuse loomist arutab edasi Riigikogu, planeeritav jõustumise aeg on 1. juuli 2018.
/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)