Gripist tingitud tüsistuste tõttu on praegusel haigestumishooajal surnud 23 inimest, selgub terviseameti ülevaatest.
Grippi haigestunuid on enim Järvamaal
Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 6620 inimest, neist veidi üle 42 protsendi olid lapsed. Haigestunute üldarv püsis stabiilsena. Peamiseks haigestumiste põhjustajaks on jätkuvalt gripiviirused, nende osakaal muude viiruste seas jäi 72 protsendi juurde. Grippi haigestumisi põhjustavad ringluses olevad kolm gripiviirust, neist kaks on A- ja üks B-gripiviirus. B-gripiviirus on hooajale iseloomulikult kujunenud domineerivaks gripiviiruseks. Muudest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest olid haigestumised valdavalt seotud RS-viirusega ja seda ligi 21 protsendil juhtudest.
Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 401 gripiviirust, neist 100 olid A- ja 301 B- gripiviirused. Grippi haigestumine oli kõrgeim Tallinnas, Ida-Virumaal, Narvas, Pärnu-, Järva- ja Viljandimaal.
Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 23 inimest vanuses 60-89 eluaastat. Kõik kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu.
Gripihooaja algusest ehk alates oktoobrist on vajanud gripi tõttu haiglaravi 623 patsienti, neist 66 protsenti olid tööealised või vanemad inimesed. Kõikidest haiglaravi vajanutest 287 on jõudnud haiglasse viimasel kolmel nädalal.
Intensiivravi on terviseameti andmeil vajanud 74 inimest vanuses 45-92 eluaastat, neist 70 kuulusid riskirühmadesse. Üks inimene oli väidetavalt eelnevalt terve, kolme inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, neist kaks jõudsid haiglasse üliraskes seisundis.
Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 23 inimest vanuses 60-89 eluaastat. Kõik kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu.
Raskekujuliste gripijuhtude ülevaade põhineb Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Narva, Viljandi ja Pärnu haiglate poolt edastatud andmetel. (BNS)