Keskkonnaagentuuri alla kuuluv Riigi Ilmateenistus on võtnud kokku kolme talvekuu – detsembri, jaanuari ja veebruari ilmaandmed ning jõudnud järelduseni, et hoolimata külmemast veebruarist oli tänavune talv normist pisut soojem ja ka päikesepaistelisem.
Näiteks Türi ilmajaamas oli veebruari viimase kolmandiku keskmine õhutemperatuur -14,2 kraadi. Läbi aegade kõige külmem on seal olnud 1942. aastal -15,5kraadiga. Pikaajaline normtemperatuur on aga palju madalam- -4,6kraadi.
Talve keskmine õhutemperatuur oli -2,4°C (keskmine -3,3°C), kõige soojem talvekuu oli detsember Eesti keskmise õhutemperatuuriga +1,3°C (norm -2.0°C) ja külmem veebruar, mis Eesti keskmine õhutemperatuur oli -6,9°C (norm (-4,5°C).
Kui veebruari lõpu külma analüüsida, siis esimene ports arktilist õhku jõudis Kirde-Eestisse 24. veebruariks, kus õhumassi temperatuur jäi alla −20°C. Järgmine juba ulatusliku arktilise külma sissetung toimus 26.−27. veebruaril, siis jõudis meile −28 kuni −30 kraadine õhumass. Edasi liikus see külm Lääne- ja Kesk-Euroopasse.
Esialgsetel andmetel jõudis tänavune veebruari kolmas dekaad kõikides ilmajaamades külma poolest esimese kuue hulka. Läbi aegade kõige külmem veebruari lõpp oli tänavu Jõhvi, Narva, Tartu-Tõravere, Valga, Viljandi, Võru ja Väike-Maarja ilmajaamades.
Kuid see-eest pakkus veebruar meile ka enim päikesepaistet, mil oli Eesti keskmisena päikest näha kogunisti 77,6 tundi (norm 61,2 tundi). Kogu talve jooksul paistis Eestis päikest keskmiselt 120,1 tundi (norm 112,2 tundi).