Järvamaal hakati esimesena Eestis kasutama madalakvaliteedilisi plastpakendeid uute plasttoodete valmistamiseks.
Järvamaal valmib vanadest plastpakenditest uus materjal
/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
19. mai 2011, 13:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks lõid Järvamaa omavalitsustele kuuluv aktsiaselts Väätsa Prügila ja Mäos tegutsev osaühing Rexest Grupp ühisfirma Väätsa Plast, mis tegeleb liigiti kogutud plastpakenditest helveste valmistamisega, mida Rexest kasutab ühe koostisosana plastist profiilide valmistamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kahe ettevõtte koostöö on kasulik mõlemale poolele: Väätsa prügila teenib Väätsa Plasti ühe omanikuna raha madalakvaliteedilisest plastist jahvatatud helveste müügiga, Rexest saab väärtusliku toorme ainult kümnekonna kilomeetri kauguselt.
"Pakendijäätmed kogutakse liigiti, tuuakse Väätsa prügilasse, kus on olemas manuaalne sorteerimisliin, kus võetakse välja eri kvaliteediga plastpakendid. Teatud pakendid realiseeritakse kui materjal, teatud pakendid liiguvad Väätsa Plasti, eelkõige madala kvaliteediga plastpakend. Eesmärk on jäätmete liigiti kogumisest jõuda tooteni," kirjeldas OÜ Väätsa Plast juhatuse liige Aivar Lõhmus.
Väätsa Plastis valminud helbed rändavad Mäosse, kus osaühing Rexest Grupp kasutab neid ühe koostisosana oma toodete valmistamiseks.
Rexest Grupi tegevjuhi Andrus Valdmaa sõnul ei ole plasti tootmine uudne asi - seda on maailmas üpris palju, kuid eri plastitüüpide segamine, et saada uudset materjali, on esmakordne.
"Ei tea, et sellist tehnoloogiat Eestis ja võiks väita, et ka mujal maailmas väga palju oleks tuntud," märkis Valdmaa.
Rexest kasutab aastas kuni 2000 tonni Väätsa Plasti helbeid, millest toodetud profiilidest saab kokku panna niiskus- ja mädanemiskindlaid euroaluseid, iluaedu, lille- ja liivakaste, aiamööblit, paadisildu ja isegi kergemaid hooneid.