Viiendik lastud huntidest põdes kärntõbe

Kirna jahtkonna jahimehe Ahto Kattai lastud emane hunt andis paremal juhul välja väiksemat sorti koera mõõdu. Ta oli poolenisti karvadeta ja tugevalt nälginud. Selline haige loom eksibki Kattai selgitusel viimases hädas inimeste lähikonda kergemat saaki otsima ja tuleb maha lasta. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eestis lõppenud hooajal kütitud 101 hundist oli 22 looma kärntõves ja nii keskkonnaagentuuri spetsialisti Peep Männili kui Tallinna loomaaia direktori Tiit Marani sõnul on see haigus marutaudi kaotamise järel oluliselt mõjutamas nii hundi kui ilvese populatsiooni.

Eestil oli enne marutaudivaktsiini külvamise alustamist teada, et väikekiskjate - rebaste ja kährikute - arvukus hakkab jõuliselt kasvama ja mida see kõik kaasa tuua võib, ütles Männil BNS-ile. Ta lisas, et marutaudi kaotamise kavandamisse ei kaasatud paraku keskkonnateemadega tegelevaid organisatsioone ja spetsialiste ning tagajärg on nüüd käes.

Tema ütlust mööda hakkas pärast massilise vaktsineerimise alustamist ulatuslikult levima ka kärntõbi, mis peamiseks reservuaariks saidki rebased ja kährikud. "Nende kaudu on see levinud ka suurkiskjatele ning oluliselt mõjutamas nende vähearvukate populatsioonide käekäiku." Ka ilvese populatsiooni kiratsemise üheks põhjuseks peetakse tema andmeil kärntõbe. "Nii hunt kui ka ilves saavad kärntõve rebaseid ja kährikuid murdes," selgitas Männil.