Paide aasta noor elab ise oma elu huvitavaks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

  • Tegusat noort märgatakse igal tasandil
  • Noored vajavad tunnustust, et motiveerida neid tegutsema
  • Unisesse Paidesse on vaja rohkem nooruslikku särtsu

Paide ühisgümnaasiumi abiturient Johanna Tuisk (pildil) valiti esimeseks Paide aasta nooreks. Tegus neiu nentis, et tal pole tõepoolest ühtegi vaba vahetundi, pärastlõunat, õhtut ega sageli ka nädalavahetust. Aga see ongi hea, sest tegevusetult istumist ta ei salli.

Johanna Tuisk (19) ütles, et tegutseja on ta olnud maast madalast. «Pärast seda, kui mind aasta noore tiitliga tunnustati, kohtas mu ema tänaval minu kunagist lasteaiaõpetajat. Õpetaja kiitis mind ja meenutas oma ammuseid sõnu, et sellest tüdrukust saab asja,» rääkis ta.

Tuisk möönis, et kõiges kaasalöömine on tal lihtsalt loomuses. «Osalt seepärast, et mul endal oleks põnev ja huvitav. Teisalt rabelen aga paljude teiste noorte heaks, et neil oleks võimalusi oma vaba aega sisustada,» lausus ta ja lisas, et tal on kurb mõelda nendest noortest, kes lähevad pärast kooli koju ja mitte midagi ei tee.

Koolivälisel ajal on neiu hõivatud Paide ühisgümnaasiumi õpilasesinduse presidendi, Paide linna noortevolikogu asepresidendi, Minu tantsukooli tantsuõpetaja, Baltic Promotioni tooteesitleja ning Paide muusika- ja teatrimaja saaliteenindaja tööga.

«Kui olen midagi teha võtnud, siis ma ei anna alla ega löö käega, vaid teen asja lõpuni. Isegi siis, kui tunnen, et on raske,» ütles Johanna Tuisk.

Kui viimased kolm ametit on piiritletud tööajaga, mida ta saab enamasti ise oma päevakavaga klapitada, siis kahele esimesele kulub Tuisul piiramatult aega, sest noorteorganisatsioonide korraldada on pidevalt mingid üritused, kokkusaamised, debatid ja mängud. Seda nii oma koolis kui ka Paide linnas. Selliste ettevõtmiste tarvis tuleb kirjutada kavandeid, otsida toetajaid, tegeleda ürituse idee ja ülesehituse ning kõige muuga. «Enamasti on tegemist siiski meeskonnatööga, kuid harvad pole ka juhused, kus avastan, et olen mõnda asja jäänud vedama üsna üksi või vaid paari abilisega,» lausus ta.

Tuisu meelest on kohusetundlikkus oluline iseloomuomadus. «Kui olen midagi teha võtnud, siis ma ei anna alla ega löö käega, vaid teen asja lõpuni. Isegi siis, kui tunnen, et on raske,» ütles ta. Paljud tänapäeva noored nii ei tee ja loobuvad alustatust esimeste raskuste ilmnedes või asja vastu huvi kadumisel.

Talle endale on ürituste korraldamine vägagi huvipakkuv. Eelmisest aastast jääb meelde kindlasti Paide ühisgümnaasiumis tehtud lauatenniseprojekt, noortevolikogu korraldatud «Noor teadlikumaks valijaks» linnapeakandidaatide debatt ja «Avastusjaht». Kõiki üritusi seob Tuisu ütlust mööda ühine eesmärk: «Need muudavad noorte elu mitmekülgsemaks, huvitavamaks ja annavad erinevaid teadmisi ning oskusi,» selgitas ta. Just nende eesmärkide elluviimine ongi oluline.

Tema pingutusi märgati mullu ja selle aasta algul mitmel tasandil. «Tõepoolest on olnud suurepärane abituuriumiaasta,» nentis ta. «Kõige suuremat uhkust tundsin Nordea kontserdimajas 1500 aktiivse Eesti noore ees seistes ja vastu võttes «Hea eeskuju» nominatsiooni,» sõnas ta. Johanna Tuisk oli üks 15st teistele eeskujuks seatud noorest.

Teatud mõttes töövõiduks peab ta ka Paide linna noortevolikogu nominatsiooni haridus- ja teadusministeeriumi tunnustusüritusel aasta parima osaluskogu või õpilasesinduse valimisel. «Kolm parimat selgus enam kui kümne kandidaadi seast. Laureaadiks sai seekord küll Koeru keskkooli õpilasesindus, kuid juba nominatsioon oli meile piisav tunnustus,» kiitis ta.

Vabariigi aastapäeva paiku Tuisule omistatud Paide aasta noore tiitel oli teatud mõttes loodud tema enda algatusel. «Ei maksa nüüd mõelda, et tegin seda selleks, et ise särada. Ei! Seda kindlasti mitte,» rõhutas ta.

Paide noortevolikogu soov oli vabariigi aastapäeva puhul tunnustada kohalikke noori ja nende elluviidud ettevõtmisi. Selleks otsustati esimest korda välja anda aasta noore ja aasta teo tiitel. Tuisu selgitusel oli kandidaate mõlemale preemiale palju ja otsustajaks polnud kaugeltki tema, vaid ikka selleks kokku kutsutud komisjon.

Aasta noore valimisel olid kindlad kriteeriumid, mida hindajad arvesse võtsid. «Ju ma siis vastasin nendele kõige rohkem ning lihtsalt juhtus nii, et eelmisse aastasse tuli mul mitmeid õnnestumisi,» sõnas ta.

Eriliselt hea meel on Tuisul aga aasta teo tiitli võitnud Paide LANi edu üle. «Paide LANi algatus ja kogu korraldus tuli noortelt ning sellest kujunes suur üle-eestiline ettevõtmine, milles lõid kaasa sajad arvutimängude huvilised,» kiitis Tuisk. Ta tõi võrgupeo eeskujuks ka seetõttu, et tegemist pole laiale üldsusele mõeldud üritusega, kuid nagu korraldajate kogemus näitas, tasub ka teatud kitsamatele huvirühmadele üritusi korraldada. «Ei tasu karta, et ei saa hakkama ja meie linna ei viitsi keegi tulla,» lausus ta.

Tuisu suur soov on, et nende preemiate väljaandmine ei jääks Paides ühekorraettevõtmiseks, vaid muutuks iga-aastaseks tavaks. See motiveeriks noori usinamalt tegutsema ning tooks linna nooruslikku särtsu. «Loodan, et järgmine Paide linna noortevolikogu koosseis jagab seda arvamust,» sõnas ta.

Enda ellu toob särtsu ettevõtlik neiu lisaks ühiskondlikule tööle mitmete töökohustustega. Ta on Minu tantsukoolis poole kohaga treener ja annab tantsutunde neljale lasterühmale: kolm neist tegutsevad lasteaias ja üks koolis. «Võimelnud ja tantsinud olen põhimõtteliselt kogu elu. Kolmeaastasest saati tegelesin rühmvõimlemisega ning viimased viis-kuus aastat on möödunud rahvatantsurühmades. Praegu tantsin neidude rahvatantsurühmas Ilodus,» täpsustas ta.

Tooteesitleja ja saaliteenindaja tööd teeb Tuisk siis, kui tal on selleks aega. «Saaliteenindajaks käin enamasti õhtuti ning toote­esitlejaks pärastlõunastel aegadel, kui kauplustes liigub rohkem rahvast,» lausus ta. Neid töökohti peab ta oluliseks enesearenduse ja suhtlemise seisukohalt.

Toimekas neiu tunnistas, et kõige selle kõrvalt ei jää tal kuigi palju aega õppimiseks ning sageli on tal palju olulist vaja korda ajada just koolitundide ajast. «Õnneks on õpetajad minu tegemistesse mõistvalt suhtunud ja võimaldavad põhjusega puududa. Seda muidugi tingimusel, et kõik vajalikud koolitööd on tehtud ning hinded on korras,» selgitas ta.

Pärast gümnaasiumi lõppu plaanib Tuisk minna õppima Tallinna ülikooli reklaami ja suhtekorraldust. «Eriala on selline, kus pole vaja sissesaamiseks taga ajada lõpueksamite maksimaalseid punktisummasid ega pea olema rangelt viieline, kuid tihedast konkursisõelast läbimurdmiseks on vaja laia silmaringi ning palju ühiskondliku töö kogemust,» nentis ta.

Ehkki õpingud viivad ta pealinna, ei taha Tuisk kodulinna tolmu jalgelt pühkida. «Olen ikka mõelnud, kuidas saaksin noori aidata, et neil oleks Paides lahe õppida ja elada. Loodan, et saan aasta noore tiitliga olla neile teatud mõttes eeskujuks ja inspireerijaks ning tahan lahkelt oma kogemusi jagada. Küllap leidub Paides ka edaspidi säravaid noori tegijaid, kes oma eakaaslaste huvide eest seisavad,» lisas ta.

KOMMENTAAR

Riin Luks

Eesti avatud noortekeskuste ühenduse projektijuht

Hakkasin Johannaga tihedamat koostööd tegema siis, kui ta valiti Paide noortevolikogu aseesimeheks. Tema aktiivsus, ideed, tahtejõud ja kohusetunne tõusis kiiresti esile. Ta on noor, kes ei karda oma arvamust välja öelda. Sealjuures mõtleb ta eelkõige teiste noorte heaolule ja esindab oma väljaütlemistes talle usaldatud ettepanekuid.

Ta väärib esiletõstmist, sest kõik tema elluviidud ideed aitavad mitmekesistada piirkonna noorte elu või toetavad noorte arengut. Näiteks koolis läbiviidud projektid on suunatud koolikaaslaste heaolule ning noortevolikogus on ta kirjutanud, läbi viinud ja juhtinud projekte, mis aitavad tõsta teadlikkust ühiskondlikel teemadel.

Johanna on edukas koolitöös, mitmekülgsete isiklike huvidega ja annab oma kogemusi teistele edasi. Ta teeb palju koolivälist ja vabatahtlikku tööd. Mind ei üllata enam ammu, kui kell kaks öösel tuleb sõnum, sest tal on pähe karanud mõni uus mõte või ettepanek.

Ta on varakult mõistnud, et kõigil on kiire ja võtab endale kohustusi, mida päriselt tahab ellu viia. Pooleli ta alustatut ei jäta. Vabanduste asemel analüüsib ta oma ajagraafikut, mõnikord küll natuke jonnib, kuid teab tegelikult ise ka, et pärast iga lõpetatud ettevõtmist alustab ta sära silmis uut, sest aktiivsus on lihtsalt tema loomuses.

Tagasi üles