Möödunud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 6619 inimest, kellest 38,5 protsenti olid lapsed, teatas terviseamet.
Järvamaal püsib grippi haigestumine keskmisest kõrgem
21. märts 2018, 16:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii ülemiste hingamisteede nakkushaigustesse kui grippi haigestunute arv on püsinud viimastel nädalatel stabiilsena, haigestumise intensiivsust hindab amet endiselt keskmiseks ja gripi levikut laialdaseks.
Haigestunute seas on endiselt enim kuni 15 aastaseid lapsi. Haigestumiste juurdekasv on aeglustunud enamikes vanuserühmades, välja arvatud vanemaealiste inimeste (65+) vanusrühmas, kus haigestumine kasvas 50 protsenti.
Peamiseks haigestumiste põhjustajaks on jätkuvalt gripiviirused, nende osakaal muude viiruste seas jäi 72 protsendi juurde. Grippi haigestumisi põhjustavad ringluses olevad kolm gripiviirust, millest kaks on A ja üks B-gripiviirus, mis on hooajale iseloomulikult kujunenud domineerivaks gripiviiruseks. Muudest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest olid haigestumised valdavalt seotud RS-viirusega.
Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Läänemaal, Järvamaal, Viljandimaal, Lääne- ja Ida-Virumaal ning Narvas.
Rasked gripid
Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hooaja algusest gripi tõttu haiglaravi vajanud 1019 inimest, neist 181 lisandus viimase kolme nädala jooksul. 71 protsenti haiglaravi vajanuist olid täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid.
Intensiivravi on vajanud 139 inimest. Üks neist oli väidetavalt eelnevalt terve, viie inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, neist kaks saabusid haiglasse juba üliraskes seisundis.
Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 51 inimest, neist 48 olid vanemad kui 65 ja eluaastat. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, keegi polnud vaktsineeritud. Kaasuvatest haigustest on olnud põhilised südameveresoonkonna, kopsu- ja onkoloogilised haigused ning diabeet.
16 inimest toodi haiglatesse hooldekodudest, neist 8 surid.
Andmed intensiivravile sattunud patsientide vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.