Mobiiltelefon ja autorool ei kuulu kokku

Foto on illustratiivne

FOTO: Kuido Saarpuu/Järva Teataja

2017. aasta suvel läbi viidud küsitlusuuringu andmetel toimub kõrvaliste tegevuste tõttu Eestis iga päev keskmiselt viis liiklusõnnetust ja 72 protsenti autojuhtidest on viimase 12 kuu jooksul sõidukiroolis mobiiltelefoni kasutanud.  Rööprähklemine on aga müüt, sest aju ei suuda tegeleda kahe tähelepanu nõudva tegevusega üheaegselt ja veatult.

Sõidu ajal mobiiltelefoniga rääkides muutub autojuhi võime ümbritsevat teadvustada ja tunnetada nagu ta oleks joonud kaks kuni kolm klaasi veini. «Kahjuks ei erine Järvamaa ülejäänud Eestist. Iga kord siin liigeldes näen sõidukijuhte, kes tegelevad juhtimise ajal hoopis muude tegevustega. Soovin, et liiklejad märkaksid rohkem enda ümber toimuvat ja sekkuksid, kui tajuvad, et kellegi teise tegevus võib seada neid ohtu. Järvamaal on palju väikeseid asulaid, kus kõik tunnevad kõiki. Meil võiks olla rohkem julgust öelda naabrinaisele või naabrimehele, et ole hea, kui juhid, siis juhi,» sõnab Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Diana Okas.
Maanteeameti tellitud uuringust selgus, et suur osa sõidukijuhtidest oskavad enda arvates hinnata, millal on ohutu sõidukit juhtides telefoni kasutada. Reaalsuses tuleb siiski mõista: liikluses on kõrvalised tegevused ohtlikud, sest on teaduslikult tõestatud, et inimene ei suuda samaaegselt ja veatult kaht tähelepanu nõudvat tegevust sooritada. Kahe asjaga samaaegselt tegeledes lülitub inimese tähelepanu pidevalt nende vahel ümber ning mõlema tegevuse kvaliteet langeb. Olukorras, kus on vaja kiirelt reageerida ei suuda aju otsustada, kumb kahest tegevusest on elulise tähtsusega. Nii võibki juhtuda, et ohuolukorrale ei reageeri aju piisavalt kiiresti.
Sel aastal on Eestis juhtunud juba üks hukkunuga liiklusõnnetus, mille üheks põhjuseks oli kõrvalised tegevused sõidu ajal. «Kõrvalised tegevused autoroolis tapavad ja jäävadki elusid võtma, kui inimesed endale aru ei anna, kui ohtlikud need on. Ei ole turvaline, kui sõidu ajal hakatakse näiteks akent puhastama, peegleid seadistama, plaati vahetama. Kui juht teeb roolis midagi muud kui juhib sõidukit, siis ta paneb vabatahtlikult endale koti pähe ja sõidab pimesi,» ütles Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.
Kokkuvõttes peavad kõrvaliste tegevuste ohtlikkusele mõtlema kõik liiklejad. Liikluses on meil vaja kõiki meeli ning kõrvaklappidega muusikat kuulates või pilk telefonis ringi käies ei kuule ega näe me enda ümber toimuvat. Kuna jalakäijale ja jalgratturile on eriti ohtlikud sõidu- ja raudtee ületamine, siis tuleb enne teeületust veenduda selle  ohutuses. 
Maanteeameti liiklusohutuskampaania «Kui juhid, siis juhi» kestab 12. märtsist 9. aprillini. Kampaania eesmärk on kinnistada teadmist, et kõrvaliste tegevustega tegelemine roolis on ohtlik ning inimene ei suuda kaht tähelepanu nõudvat tegevust sooritada samaaegselt ja veatult. 5. aprillil toimub kolmandat korda üle-eestiline mobiilivaba päev, mille eesmärk on kutsuda liiklejaid vähemalt sellel päeval liikluses mobiiltelefonist loobuma.

Tagasi üles