Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastatel 2015-2024 väljub tööturult 49 000 inimest rohkem kui siseneb
90 % kassapidajatest asendatakse robotitega, kuid vaid 1% õpetajatest
Kuigi õige varsti on tööturul puudu viie Paide linna jagu inimesi, siis inimeste pärast sõjaks ei lähe ning aina tähtsamaks muutub haridus.
Töötukassa garantiijuht Kadi Toomi alustas töömessi ajal toimunud loengut tulevikutrendidest töömaastikul slaidiga, kus peal 3D kokk, vananemisspetsialist, taimeterapeut. „Need on intregeerivad ametikohad tulevikust, kuid ainult väike osas sellest. Kellelgi ei tasu muretseda, sest kõik sektorid arenevad ja muutused on ees ootamas igas,” sõnas ta.
Aastatel 2015-2024 väljub tööturult 49 000 inimest rohkem kui siseneb. See tähendab, et aastaks 2025 on meil tööturult puudu viie Paide linna jagu inimesi. „Rahvastik vananeb, aga majanduse kasv sõltub rahvastikust ja olukorrast tööturul, kuid sõjaks inimeste pärast siiski ei lähe. Kõigil tuleb vaid mõelda juba täna- noortel, mida õppida ja tööealistel, milles end täiendada, sest kasvab kõrghariusega spetsialistide vajadus. Erinevad lihtsamad tööd jaekaubanduses, kontoris asendatakse ametite poolt, mis on automatiseeritud,” selgitas ta.
"Kõigil tuleb vaid mõelda juba täna- noortel, mida õppida ja tööealistel, milles end täiendada, sest kasvab kõrghariusega spetsialistide vajadus."
Kuid kõiki töid ei saa Toomi sõnutsi robotid üle võtta. Kui 90 protsenti kassapidajatest asendatakse tulevikus robotitega, siis vaid üks protsent õpetajatest. Nii kaob aastaks 2020 kaob küll viis miljont töökohta, kuid luuakse 2,1 miljonit töökohta.
Juba järgmisel kümnendil muutub väga oluliseks oskuseks digioskus, nii hariduses kui ka metsanduses. „Tööturul lähevad hinda inimesed, kes oskavad nutikate masinatega tööd teha, samuti need, kes tunnevad võõraid kultuure, eksportturgusid ja need, kel on head analüüsi- ja probleemi lahendamise, suhtlemise- ja meeskonnatöö oskused. Töökohti tuleb juurde ka sotsiaalvaldkonnas ja tervishoius. Töökorraldus muutub projekti ja koostööpõhisemaks,” kõneles ta.
Suur osas töökohti saavad olema spetsialiseerumisega andmetöötluses, matemaatikas, arhitektuuris ja inseneriteaduses.
Oma loengus toetus Kadi Toom Kutsekoja uuringutel ja OSKA raportitel, mis on leitavad ka veebilehel http://oska.kutsekoda.ee/ .