Paide täiskasvanute keskkool kutsub kõiki arvamuspäevale kõnelema elukestva õppe võimalustest kogukonnas ning sellestki, kuidas säilitada uudishimu ja elukirge kiirete arengute ajastul.
Täiskasvanud õppijad hakkavad arvamust avaldama
Paide Täiskasvanute Keskkooli direktor Anneli Suits teab, et Eestis on ligi 30 000 noort, kes ei õpi, osale koolitustel ega tööta. Eesti rahvaarvu ja tööjõupuudust arvestades tundub seda liiga palju olevat. Liiati kui arvestada, et töötuid on nende seas 9000 ja mitteaktiivseid, kes ei õpi, ei tööta ega ole ennast töötuna registreerinud, on koguni 20 200. Iga kogukonna jaoks on oluline nende noorteni jõuda, nad tagasi kooli või tööturule tuua.
Nii korraldavad nad 11. aprillil taas arvamuspäeva, kus tänavu räägitakse elukestva õppe võimalustest kogukonnas ning sellest, kuidas säilitada uudishimu ja elukirge kiirete arengute ajastul.
„Mul on palju näiteid tuua, kuidas kooliteed alustatakse mitmeid kordi, vahepeal käiakse välismaal tööl, luuakse pere, saadakse täiskasvanumaks ja elukogenumaks.
Kuigi Anneli Suitsul on kurb, et paljud ei osale elukestvas õppes ega oma positiivset õpikogemust, seda ka noorte hulgas, teab ta paljudele noortele ongi vaja aega anda. „Mul on palju näiteid tuua, kuidas kooliteed alustatakse mitmeid kordi, vahepeal käiakse välismaal tööl, luuakse pere, saadakse täiskasvanumaks ja elukogenumaks. Kui aeg küps, lõpetatakse ka kool ja minnakse eriala õppima. Paljud noored vajavad, et nendega räägitakse ning nende vajadustega arvestatakse. See tähendab, et peaksime senisest enam noorte probleemidega tegelema. Maakonda on kindlasti juurde vaja tugispetsialiste, kes saaksid noort toetada, näiteks õpiraskuste, kooli pooleli jätmise või sotsiaalprobleemide tekkimisel. Igapäevaelu näitab, et noortel on kahetsusväärselt palju probleeme, mille lahendamiseks on vaja nii erialaspetsialistide kui ka terve kogukonna tuge.
Töötukassa Järvamaa osakonna juhataja Eha Tasangu arvates on kõige olulisem erinevate asutuste ja institutsioonide vaheline koostöö, üksinda ei tee keegi meist midagi ära. Kõik algab ka perekonnast. Kui pere arvab, et noor midagi tegema ei pea, siis ei jõuagi kuskile. Kui noor saab lõpuks aru, et talle head tahetakse, on ta nõus kaasa lööma, õppima, tööle minna. Igaühel endal peab tekkima tahtmine. Arvan, et enamikul see ka tekib, sest varem või hiljem jõutakse arusaamisele, õppimise ja tööta ei ole võimalik peret ära toita.
Järvamaa Noorte Tugila noorsootöötaja Reima Nõmmik arvab, et paljusid on võimalik ühiskonnaellu tagasi tuua. Eelkõige neid noori, kel mingi eesmärk või tulevikusoov ikkagi olemas. Lihtsam on motiveeritud noortega, kel kodust kaasa tulnud arusaam, et õppimine ja töötamine on elu normaalne osa. Suurem probleem on aga nendega, kel eesmärgid ja ettekujutus oma elust puuduvad. Paljud isegi ei tea, mida nad homme teha tahavad. Need noored on meile kõigile õppimise kohaks. Loodan, et arvamuspäeval leiame mõnedki vastused, kuidas kogukond nende noorteni senisest enam jõuaks.
Paide Avatud Noortekeskuse juht Margit Udam: „Üks võimalus, kuidas noorteni jõuda, on läbi erinevate noorsootöötegevuste. Näiteks tasuks leida üles noore tugevused ja neid arendada. Igas noores on peidus potentsiaal, mida tuleb märgata ja jõustada. Võib-olla on meil üks lüli kooli ja tööturu vahel puudu. Noort oleks vaja senisest enam nõustada, arendada tema sotsiaalseid oskusi, huvisid jm. Me ei saa sundida noort ainult õppima või tööle, vahel on vaja vaheetappi, et noor jõuaks endas selguseni, mida ta õppida või kelleks saada tahab.“
Kindlasti ei arutle me arvamuspäeval ainult noorte üle. Põletavaid küsimusi on palju nagu huvitavaid esinejaidki.
Üheks karismaatilisemaks esinejaks on kindlasti Tiina Saar-Veelmaa, kes tuleb rääkima teemal „Kuidas hoida elukirge õppides ja töötades“.
Arvamuspäeval saab iga osaleja oma mõtteid ja ideid välja tuua. Kogu üritust modereerib Maiko Kesküla.
Arvamuspäevale saab kirja panna Facebooki lehel, arvamuspäev