Ebatüüpilist töö levikut hakatakse mõõtma

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Foto on loo juures illustratiivne

FOTO: Erakogu

  • Lühiajaline töö ja töö nõudmisel on saamas uueks tööturu normiks
  • Kiiremini kasvab platvormitöö ehk töö, mida tehakse üle interneti
  • Virtuaaltöö puhul vastutavad töötegijad ka töötingimuste eest

Uueks trendiks tööturul on uute virtuaalsete ametite tekkimine, sest kadumas on selged piirid töö ja mittetöö ehk töö ja mängu ja hobi vahel.

Kaugtöö ja platvormitöö laiem levik ning uued virtuaalsed ametid suurendavad töötajate jaoks töötamisega seotud kulusid ja riske, mis on traditsiooniliselt olnud tööandja kanda.

Euroopas ja Eestis on veel peamiselt levinud traditsiooniline töövorm ehk täistööajaga töölepinguline töökoht ühe tööandja juures. Samas leiavad mitmete uuringute autorid, et ebatraditsioonilised töövormid, lühiajaline töö ja töö nõudmisel on saamas uueks tööturu normiks.

„Tööd vahendavad platvormid on Eestis kiirelt levinud ning platvormitööd võib pidada paindlikuks töövõimaluseks, mis on osade inimeste jaoks elustiilivalik, kuid teiste jaoks vajadus."

Arenguseire Keskus viib sel aastal läbi tööturu tuleviku uurimisprojekti, mille raames sai valmis virtuaaltöö leviku ja mõjude analüüs. Keskuse eksperdi Johanna Vallistu sõnul eristatakse täna kolme olulisemat virtuaaltöö liiki, milleks on kaugtöö, platvormitöö ja tekkivad virtuaalsed ametid.

Viimastel aastatel on kõige kiiremini kasvanud platvormitöö ehk töö, mida tehakse veebipõhisel platvormil üle interneti või füüsilises keskkonnas. Seitsmes Euroopa riigis läbiviidud uuringu põhjal on platvormitööd teinud 9%-22% elanikkonnast. Iganädalaselt teeb platvormitööd kuni 10% tööealisest elanikkonnast ja kuni 5% teenib sellega vähemalt poole oma sissetulekust. Eestis ei ole platvormitöö levikut seni veel mõõdetud, kuid see on kindlasti üha olulisem töövorm.

„Tööd vahendavad platvormid on Eestis kiirelt levinud ning platvormitööd võib pidada paindlikuks töövõimaluseks, mis on osade inimeste jaoks elustiilivalik, kuid teiste jaoks vajadus. Uuringud on leidnud, et platvormitöö on eriti levinud nende inimeste seas, kelle sissetulek põhitöökohas ei ole piisav,“ selgitas Vallistu. Kõige tuntumad platvormid Eestis on Taxify, Uber, Wolt ja GoWorkaBit.

Uueks trendiks tööturul on uute virtuaalsete ametite tekkimine, näiteks veebimodereerimine, rahaga kauplemine veebimängudes ja professionaalne veebipõhine hasartmängurlus. Uute virtuaalsete ametite üle alles hakatakse arutlema ning nende olemust uurima. Vallistu rõhutas, et virtuaaltöö ja tavatöö eristamine on muutunud raskemaks, sest valdav enamik ametikohtadest eeldab töö tegemiseks IKT kasutamist. Teiseks on kadumas selged piirid töö ja mittetöö ehk töö ja mängu ja hobi vahel.

“Virtuaaltöö puhul ei saa inimesed tihti planeerida tööaega ega sissetuleku suurust. Samuti vastutavad töötegijad üha sagedamini oma töötingimuste, -tervishoiu ja -ohutuse eest. Kui varem pidi tööks vajalikud vahendid võimaldama tööandja, siis nüüd hangivad iseendale tööandjad need ise. Võimendub ka töötervishoiurisk, sest virtuaaltöö on seotud mitmete terviseriskidega, näiteks vale istumisasendi, tööruumi valgusega jne,“ tõi Vallistu välja ebatraditsiooniliste töövormide levikuga seotud peamisi riske. Uuring näitab vajadust hakata ka Eestis platvormitöö leviku kohta statistikat koguma, nii nagu oleme nüüdseks jõudnud kaugtöö regulaarse jälgimiseni.

Arenguseire Keskus viib sel aastal läbi tööturu tuleviku uurimisprojekti, mille eesmärk on eeluuringute ja stsenaariumide loomise abil paremini mõista tööturu arenguid Eestis ning nende mõjutegureid. Uurimisprojekti raames tellitud virtuaaltöö uuringu viis läbi Hertfordshire’i ülikooli teadur Kaire Holts. Tööturu tuleviku uurimisprojekt valmib selle aasta lõpus.

Fakte virtuaaltöö olemuse ja leviku kohta: http://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2017/09/fakte_virtuaaltoo_olemuse_ja_leviku_kohta_A4.pdf

Tagasi üles