/nginx/o/2017/11/13/7308079t1hf673.jpg)
/nginx/o/2018/03/26/7727055t1hdb85.jpg)
- Kuidas jätta töömõtted töö juurde?
- 5 nõuannet, kuidas paremini magada
Sotsiaalmeedia ja nutitelefonide tõttu oleme oma tööga seotud rohkem kui kunagi varem ja tagajärejeks ongi, et iga neljandal töötajal segavad töömõtted tihti und.
Ligi kümnendik töötajaist näeb oma tööst õudusunenägusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervelt kaks kolmandikku Eesti töövõtjaist kannatab töö tõttu unehäirete all, seitse protsenti näeb oma tööst lausa õudusunenägusid, selgub CVKeskus.ee värskest küsitlusest.
Eesti tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt sõnas, et kaks korda aastas, kella keeramise aegu, kerkivad jututeemadena esile ka unehäired ja tööstress. „Seetõttu otsustasime uurida, kui palju mõjutab tööstress me kaasmaalaste und. Selgus, et tervelt 66%-l 1368-st küsitletud töötajast jääb uni puudulikuks just tööstressi tõttu,“ teatas ta. „Küsitlusest selgus, et pea igal neljandal (23%) töötajal segavad töömõtted tihti und, 36%-l tuleb töö tõttu unehäireid ette mõnikord ja 7% vastanutest on tööst näinud isegi õudusunenägusid.“
„Tehnoloogia arengust tulenevalt on töömõtetel kergesti võimalik tungida meie vaba aega ning töö- ja eraelu tasakaalu piiritlemine muutub üha raskemaks. "
Auväärt lisas, et sotsiaalmeedia ja nutitelefonide tõttu oleme oma tööga seotud rohkem kui kunagi varem. „Tehnoloogia arengust tulenevalt on töömõtetel kergesti võimalik tungida meie vaba aega ning töö- ja eraelu tasakaalu piiritlemine muutub üha raskemaks. See omakorda avaldab kindlasti mõju ka nii puhkamise kui ka une kvaliteedile,“ kõneles ta. „Värske uuringu tulemused näitavadki, kui keeruline on Eesti inimestel tööst eemale saada ja taastuda.“
Kuidas jätta töömõtted töö juurde?
Peaasi.ee kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa soovitab seada endale reegel, et pärast tööaja lõppu enam töökirju ei vaata. „Veel parem oleks, et e-kirjad ei tuleks telefoni või et õhtul enam arvutit lahti ei tee,“ sõnas Oidermaa. Samuti soovitab psühholoog teha tööd ikka ainult töö ajal ja see ka töökohas kokku leppida. „Mõnel pool maailmas juba näiteks suletakse töised meiliserverid pärast tööaega ja see aitab kiusatusele vastu panna,” lisas ta.
Hea ööune jaoks on Oidermaa sõnutsi samuti oluline rutiinist kinni pidamine. „Näiteks tund enne magamisaega võiks sulgeda kõik ekraanid, vaadata, et kõht ei oleks liiga täis või liiga tühi ja mitte tarvitada alkoholi enne uinumist. Paremaks lõõgastumiseks võiks selgeks õppida ka näiteks kõhuhingamise või muud lõdvestusharjutused. Kui uni on siiski juba pikemalt häiritud, võiks abi otsida ka unearstidelt või perearstilt,“ lisas ta.
5 nõuannet, kuidas paremini magada:
Ära võta tööd koju kaasa!
Vähenda kofeiini tarbimist!
Ära söö liiga hilja ja liiga suurtes kogustes!
Tund enne magama minemist pane mobiil käest ja sulge ka teised ekraanid!
Ära tarvita alkoholi enne uinumist!
CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) on aastal 2000 loodud Eesti suurim tööportaal, mida külastati 2018. aasta veebruarikuus enam kui 1 000 000 korda.