Õpi valmistama tõrvikut: Jüriöö märgutuled saavad alguse Paidest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tõrvik
Tõrvik Foto: SCANPIX

23. aprillil möödub 675 aastat Jüriöö ülestõusust. Paidest saadetakse selle eestlastele olulise ajaloosündmuse tähistamiseks ja meenutamiseks teele Jüriöö märgutuled, mis suunduvad vabatahtlike abiga nelja linna, Pärnu, Rakvere, Tallinna ja Tartu poole.

 

Tõrvikute järkjärgulise süütamisega antakse sümboolne märgutuli edasi läbi tuleteekonnal olevate külade ja valdade sihtpunktidesse. Samal ajal toimuvad Paides ja tuleteate lõpp-punktides tuleootusüritused. Märgutulede aktsiooniga "Eestimaa küla elab" pööratakse tähelepanu sellele, et elu käib Eestis ka väljaspool suuri linnu.

Tulede aktsiooni korraldavad Pärnu Muuseum, Ajakeskus Wittenstein ja Kaitseliidu Pärnu, Järva ja Rapla malevad koostöös Eesti Põllumajandusmuuseumi, sihtasutusega Virumaa Muuseumid ning mitmete omavalitsuste ja külaseltsidega.

Ants Hiiemaa Ajakeskusest Wittenstein selgitas, et kõigisse nelja suunda on ligi 100 km ning märgutuled liiguvad tõrvikutuledena inimeselt inimeseni. "Esimese märgutule süütab Paides Vallitorni tipust ehk Pika Hermanni tornist kl 22.00 peaminister Jüri Ratas. Kes tuld näevad, süütavad vastavalt sellele oma tõrviku ja annavad süütamisest märku igale järgnevale vabatahtlikule, kes trassil viibivad. Nii toimides peaks tuli sihtkohtadesse jõudma umbes tunni ajaga!"

"Arvestame hetkel sellega, et igale trassile vajame ligikaudu 300 inimest ehk igale kilomeetrile kolm," lisas Hiiemaa. "Tõrvikud palume kõigil ise valmistada või osta!"

Lisainfo!

Tagasi üles