Lugeja küsib:
Olen oma töötajaga lahkarvamusel tööaja korralduse ja tulemustasu arvestamise põhimõtete asjus. Samas pole me kumbki veel huvitatud töösuhte lõpetamisest, aga soovime leida õiget ja õiglast lahendust. Kas ja kuidas saaks sellises olukorras töövaidluskomisjon meid aidata?
Vastab tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu:
Sageli pöördutakse töövaidluskomisjoni alles siis, kui töösuhe on läbi. Küll oleks töösuhte säilimise eesmärki silmas pidades suurem abi sellest, kui pooled mõtleksid leppimisele ja edaspidise koostöö võimalustele juba töösuhte kestel.
Töövaidluskomisjon on kohtuväline töövaidlusi lahendav organ, mille tegevuse peaeesmärk ongi töösuhtepooli lepitada.
Ka kehtiva töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) järgi lahendatakse töövaidlusasi võimaluse korral vaidlevate poolte kokkuleppel
1) enne töövaidluskomisjoni pöördumist, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, ning vajaduse korral töötajate esindaja vahendusel;
Töövaidluskomisjon on kohtuväline töövaidlusi lahendav organ, mille tegevuse peamiseks eesmärgiks ongi töösuhte poolte lepitamine.
2) töövaidluskomisjonis leppimise teel või kompromissiga, lähtudes seaduses sätestatust.
Siiski saab komisjoni poole pöörduda vaid juhul, kui töötajal on tööandja vastu või vastupidi. tööandjal töötaja vastu tekkinud konkreetne nõue.
Näiteks saamata jäänud töötasu või kahju hüvitamise nõue. Poolte nõuded võivad olla ka vastastikused.
Töövaidluskomisjon saab töövaidluse lahendada lepitusmenetluses, kirjalikus menetluses või nii-öelda tavamenetluses asja arutamisega istungil. Lisaks eeltoodule saab töövaidluskomisjon suunata vaidlevaid pooli kompromisskokkuleppe sõlmimisele.
Töösuhte kestel tekkinud vaidluse lahendamisel on kindlasti abi lepitusmenetlusest, kuid see eeldab mõlema poole nõusolekut ja ka valmisolekut vahendatud lepituses osalemiseks.
Lepitusmenetluse alustamiseks tuleb esitada töövaidluskomisjonile vastav tahteavaldus. Avaldusele lisatakse poolte kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe töövaidlusasja lahendamiseks lepitusmenetluses. Komisjonil peab olema võimalik veenduda, et see on poolte selge ja vaba tahe.
Lepitusmenetluse suur eelis mõlemale poolele on kindlasti menetluse kiirus ning mõlemaid pooli rahuldava tulemuse saavutamine. Kirjalik lepituskokkulepe sõlmitakse poolte vahel kümne tööpäeva jooksul avalduse menetlusse võtmise otsustamisest arvates.
Tasub meeles pidada, et seadus võimaldab liikuda ka erinevate menetlusliikide vahel, st kui pooled leppimiseni ei jõua ehk lepituskokkulepet ei sünni, on neil võimalik tagasi pöörduda vaidlusmenetlusse, mille tulemusel töövaidluskomisjon või kohus lahendab vaidluse otsusega (TvLS § 36).
Lisainfot töökeskkonna teemade kohta leiate Tööelu portaalist www.tooelu.ee Tööinspektsiooni tasuta infotelefonilt 640 6000 saab küsida nõu töösuhete, tööohutuse ja töötervishoiu kohta.
Ettevõtjad saavad kutsuda töökeskkonna konsultandi oma ettevõttesse kirjutades Tööinspektsiooni üldaadressile ti|ät|ti.ee. Konsultanditeenus on tasuta