Vastab tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu:
Sageli pöördutakse töövaidluskomisjoni alles siis, kui töösuhe on läbi. Küll oleks töösuhte säilimise eesmärki silmas pidades suurem abi sellest, kui pooled mõtleksid leppimisele ja edaspidise koostöö võimalustele juba töösuhte kestel.
Töövaidluskomisjon on kohtuväline töövaidlusi lahendav organ, mille tegevuse peaeesmärk ongi töösuhtepooli lepitada.
Ka kehtiva töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) järgi lahendatakse töövaidlusasi võimaluse korral vaidlevate poolte kokkuleppel
1) enne töövaidluskomisjoni pöördumist, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, ning vajaduse korral töötajate esindaja vahendusel;
Töövaidluskomisjon on kohtuväline töövaidlusi lahendav organ, mille tegevuse peamiseks eesmärgiks ongi töösuhte poolte lepitamine.
2) töövaidluskomisjonis leppimise teel või kompromissiga, lähtudes seaduses sätestatust.
Siiski saab komisjoni poole pöörduda vaid juhul, kui töötajal on tööandja vastu või vastupidi. tööandjal töötaja vastu tekkinud konkreetne nõue.
Näiteks saamata jäänud töötasu või kahju hüvitamise nõue. Poolte nõuded võivad olla ka vastastikused.
Töövaidluskomisjon saab töövaidluse lahendada lepitusmenetluses, kirjalikus menetluses või nii-öelda tavamenetluses asja arutamisega istungil. Lisaks eeltoodule saab töövaidluskomisjon suunata vaidlevaid pooli kompromisskokkuleppe sõlmimisele.
Töösuhte kestel tekkinud vaidluse lahendamisel on kindlasti abi lepitusmenetlusest, kuid see eeldab mõlema poole nõusolekut ja ka valmisolekut vahendatud lepituses osalemiseks.
Lepitusmenetluse alustamiseks tuleb esitada töövaidluskomisjonile vastav tahteavaldus. Avaldusele lisatakse poolte kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe töövaidlusasja lahendamiseks lepitusmenetluses. Komisjonil peab olema võimalik veenduda, et see on poolte selge ja vaba tahe.