Päästeameti peadirektori käskkirjaga hakkab alates tänasest, 4.aprillist kehtima siseveekogudel üle-eestiline jääle mineku keeld. Keelu eesmärk on ennetada veeõnnetusi, säästa inimelusid ning kutsuda inimesi turvaliselt käituma.
Jääle minek on tänasest keelatud
„Lähipäevadeks lubatakse ilma olulist soojenemist, mis tähendab, et siseveekogude jää on muutumas väga hapraks ja ei kanna enam inimest. Kindlasti ärge jätke veekogude läheduses tähelepanuta oma lapsi ja lemmikloomi. Loomad ja lapsed ei taju hapra jääga seotud ohtusid ja võivad läbi õrna jää vette vajuda ning iseseisvalt sealt enam välja tulla ei suuda,“ rääkis Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. „Varasemad kogemused näitavad, et kevadel jää sulamisega esineb eeskätt probleeme kaluritega, kes päästjate keeldu eirama kipuvad. Käesoleval aastal on kalastamise käigus hukkunud 2 inimest,“ lisas Virkala.
Päästeamet tuletab meelde, et eirates jääle mineku keeldu ja päästjate korraldust jäält lahkuda, on võimalus päästjatel kutsuda sündmuskohale politsei, kes algatab vastava väärteomenetluse.
Olgu öeldud, et juba päästjate eilne jääseire Pärnu jõel näitas, et jää on muutunud väga nõrgaks ning päästjad soovitasid jääle minekut vältida.
Olgu öeldud, et juba päästjate eilne jääseire Pärnu jõel näitas, et jää on muutunud väga nõrgaks ning päästjad soovitasid jääle minekut vältida.
Päästjate sõnul võib Pärnu jõe vool kaugelt ja suvisel ajal vaadates tunduda vaikne ja ohutu, kuid see on petlik ning jää all on veevool tegelikult kiire ja tugev. „Jääst läbi kukkudes võib veevool jääauku kukkunud inimese endaga kaasa viia,“ hoiatas Irmann.
Voolav vesi, päike, soojakraadid ja sademed muudavad jääolusid kehvemaks mitte päevade vaid tundidega. Eriti puudutab see vooluveekogusid. Kui hommikul jõele minnes võis olukord kalastamiseks tunduda veel sobilik, siis pärastlõunal koju naastes võib kalastusretkest saada võitlus külmas vees ellujäämise nimel.