/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2016/05/26/5435955t1h4113.jpg)
Täna, 6. aprillil tähistatakse Eesti Olümpiakomitee eestvedamisel valge kaardi päeva, mille raames sportlased kutsuvad valget kaarti näidates üles koolikiusamist märkama ja kiusamisele vahele astuma.
Täna astuvad Eesti sportlased valget kaarti näidates üles koolikiusamise vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma kokkupuudetest koolikiusamisega räägivad Eesti Olümpiakomitee sportlaskomisjoni liige, sõudmise olümpiapronks Allar Raja, vehklemise maailmameister Julia Beljajeva, kergejõustiklane Janek Õiglane, taekwondo kolmekordne MM-pronksmedalist Olga Borisenko ja AVIS Utilitas Rapla korvpallimeeskond eesotsas kapten Indrek Kajupangaga, kes kutsuvad üles kiusamisele vahele astuma, andes sekkumiseks ka konkreetseid soovitusi. Videosid saab vaadata www.eok.ee/valgekaart ja www.facebook.com/Olympiafann. Nende videote ainel on hea ka koolikiusamise teemadel rääkida oma laste, õpilaste või sõpradega.
Samuti kutsuvad paljud teised Eesti sportlased ja spordiinimesed valget kaarti näidates üles koolikiusamist märkama ja sekkuma. Postitusi saab päeva jooksul Facebookist ja Instagramist otsida hashtagidega: #äralasekiusata #WhiteCard #terveeestieest. Nende hashtagidega on oodatud koolikiusamisele valget kaart näitama kõik, kes tahavad koolikiusamise vastu üles astuda.
6. aprilli tähistamise algatasid Rahvusvahelise Olümpiakomitee ja ÜRO nime all International Day of Sport for Development and Peace, Eestis tähistatakse seda EOK eestvedamisel 2017. aastast valge kaardi päeva nime all. See päev on pühendatud spordi võimele muuta ühiskonda paremaks – sport suudab inimesi ühendada, dialoogi arendada ning mõistmist ja hoolivust luua.
6. aprilli tähistamise algatasid Rahvusvahelise Olümpiakomitee ja ÜRO nime all International Day of Sport for Development and Peace, Eestis tähistatakse seda EOK eestvedamisel 2017. aastast valge kaardi päeva nime all.
Päeva sümboliks on valge kaart - kui punane kaart tuleb spordis välja tõsise rikkumise eest, siis 6. aprillil näitavad spordiinimesed üle maailma valget kaarti, mis sümboliseerib tolerantsust, hoolimist ja positiivsust.
Eestis näitavad sportlased valget kaarti koolikiusamisele. Kiusamine on Eesti noorte jaoks suur probleem – erinevate uuringute andmetel kogeb kooliaasta jooksul kiusamist keskmiselt viiendik Eesti kooliõpilastest, nooremate laste seas lausa iga neljas. Praxise 2012. aasta uuringu järgi on ligi pooled õpilastest oma koolielu jooksul kiusamist kogenud ja 7% kogeb kiusamist pidevalt. Valge kaardi päeval tahame öelda neile, kes kiusamist pealt näevad, et palun sekkuge - just pealtnägijate reaktsioonidest sõltub kõige enam, kas kiusamine jätkub, võimendub või lõppeb. Igaüks meist saab kiusamist peatada!
EOK nõuandvaks partneriks valge kaardi päeva projektis on Sihtasutus Kiusamisvaba Kool, mille tegevjuht Triin Toomesaar avaldas heameelt, et just kõrvalseisjate sekkumise vajalikkusele aina enam tähelepanu pööratakse. „See on kiusamist uurinud teadlaste hinnangul oluline tegur kiusamise vähendamiseks ja peatamiseks, mistõttu Eesti sportlaste soov sekkumissõnumit levitada väärib tunnustust," sõnas Toomesaar. "Loodan, et sportlaste üleskutse aitab sekkumise olulisusel ikka meeles püsida ning sel teadmisel levida üha laiemalt nii laste endi kui ka täiskasvanute seas.“
Kiusaja vajab õnnestumiseks ja kiusamise jätkamiseks publiku heakskiitu. Uuringud näitavad, et enamik õpilasi tegelikult ei kiida kiusamist heaks, kuid ei julge või ei oska toimuvat peatada.
Pealtnägijana on sekkumiseks kolm võimalust:
·Astuda vahele. See nõuab julgust, aga uuringud näitavad, et kui pealtvaataja sekkub kiusamisse, siis üle pooltel juhtudest lõpeb kiusamine 10 sekundi jooksul.
·Pakkuda kiusatavale tuge. Uuringud näitavad, et kui kannataval lapsel on vähemalt üks toetaja või sõber, siis see aitab tal palju paremini kiusamisest välja tulla. Kui ei julge kohe kiusajat peatama minna, siis abi on juba sellestki, kui olla ise kiusatava vastu sõbralik ning öelda, et ei pea temale tehtavat õigeks.
·Rääkida täiskasvanule. 85% kiusamisjuhtudest näeb keegi pealt, kuid täiskasvanud ise märkavad ja tunnevad ära väga väikese osa kiusamisest. Rääkida võib oma vanematele, õpetajale või kellelegi, keda usaldad.