Peaminister Jüri Ratas külastas reedel Järvamaad, kus tutvus piimandusühistu E-Piim tootmise ja tulevikuplaanidega. Lisaks E-Piima tootmise külastamisele kohtus Ratas Järva valla juhtidega ning andis külalistunni Järva-Jaani gümnaasiumis.
Peaminister uudistas Järva-Jaanis piimandusühistut ja proovis koolipapa ametit
7. aprill 2018, 10:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministri sõnul eksporditakse Eestist päevas hinnanguliselt 500 tonni toorpiima. „Kui me soovime parendada Eesti põllumeeste positsiooni väärtusahelas ning püsida konkurentsis ka välisturgudel, siis peavad Eesti ettevõtted liikuma toorme ekspordilt kõrgema lisandväärtuse loomisele,“ selgitas Ratas. „E-Piima eestvõttel Paidesse rajatav uus ja kaasaegne piimatööstus on selles vallas suur samm edasi. Riigi eraldatava toetuse kaasabil rajatav tehas võimaldab väärindada toorpiima juba Eestis ning teenida aastas praegusest vähemalt 15 miljoni euro võrra suuremat tulu.“
Ratase sõnul on piimatoodete toodangu rahalise väärtuse suurendamine mitmeti kasulik. Toorpiima väärindamine tagab kõrgemad ja stabiilsemad kokkuostuhinnad põllumeestele ning tõstab sektori tootlikkust. „Kokkuvõttes aitab tugevam piimasektor panustada nii majanduskasvu kui inimeste palgatõusu,“ märkis peaminister.
Plaanide kohaselt alustab tehas tööd kahe aasta pärast ehk 2020. aasta suvel. „Kesk-Eestisse rajatav tehas annab uut hoogu nii Paide linna kui Järvamaa majanduse ja tööstuse arengule. Rohkem kui sada uut töökohta aitavad aga parandada tööhõivet ning elavdada maaelu tervikuna. Tegu on suurepärase arenguga kogu piirkonna jaoks,“ lausus Ratas.
Riigi eraldatava toetuse kaasabil rajatav tehas võimaldab väärindada toorpiima juba Eestis ning teenida aastas praegusest vähemalt 15 miljoni euro võrra suuremat tulu
Uue piimatööstuse rajamist toetatakse Eesti maaelu arengukavast 2014-2020 aastateks 15 miljoni euroga, millest Euroopa Liit katab 85 protsenti ja Eesti riigi kaasfinantseering on 15 protsenti. Meede, mille sihtrühmaks on Eestis valitud piimandussektor, toetab põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suurprojektide elluviimist.