Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud nii tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised – näiteks kaldtee, platvormtõstuk – kui ka puudest tulenevad tavapärased ümberehitused, nagu pesemisruumis vanni asendamine dušiga, edastas sotsiaalministeerium.
Taotlusi kodu kohandamiseks hakkavad inimestelt vastu võtma elukoha omavalitsused, kes abistavad inimesi ka kohanduste tegemisel. Rajada võib ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale.
Toetust saavad kohalikud omavalitsused kokku ligi 10 kümme miljonit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondist. Aastaks 2023 on planeeritud kohandada üle Eesti 2000 erivajadusega inimese eluruumid.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva rõhutas, et kohandamine ei ole piiratud ühegi kindla puudeliigiga. Kuulmispuudega inimene vajab tema erivajadust arvestavat signalisatsioonisüsteemi või nägemispuudega inimene kortermaja fonoluku süsteemi kohandamist. "Soovime, et erivajadustega inimesed saaksid paremini ühiskonnas täisväärtuslikult toime tulla. Selleks ulatame oma abikäe, et nende elu lihtsamaks teha," ütles Iva. "Oma kodus mugav toimetamine ja hästi liikuma pääsemine peaks olema iseenesest mõistetav. Mul on hea meel, et saame ligi kahe tuhande puudega inimese igapäevast elukvaliteeti parandada."
Elanike taotluste alusel koostab omavalitsus taotluse toetuse saamiseks ja esitab selle rahandusministeeriumile otsuse tegemiseks. Pärast toetusotsust kohandatakse kodud omavalitsuse toel ning rahandusministeerium kompenseerib linna või valla kulud kuni 85 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist. (BNS)