Tasuta õigusabi on jõudnud sadade järvakateni

Õigusabi süsteem lonkab endiselt, häid lahendusi selle päästmiseks ei ole. Foto: Caro / Westermann

Justiitsministeerium koostöös Eesti Õigusbürooga on alates möödunud aasta 10. aprillist tasuta või turutingimustest soodsamalt õigusabi ja -nõustamist andnud ligikaudu 8000 inimesele.

Esimesel tegevusaastal osutati kõige rohkem abi Tallinnas (kliente aasta jooksul 4031). Eesti Õigusbüroo 27 juristi pakuvad aga abi ka Tartus (kliente aasta jooksul 961), Pärnus (450), Narvas (313), Viljandis (300), Jõhvis (258), Paides (232), Rakveres (212), Kuressaares (137), Võrus (174), Jõgeval (117), Haapsalus (113), Valgas (93), Põlvas (63) ja Kärdlas (32).

Abi saanute tagasiside projektile on hea – ligi 90% 800st justiitsministeeriumi poolt küsitletud inimesest olid teenusega rahul või väga rahul. Keskmine õigusnõustamise aeg jääb alla kahe tunni, mis näitab, et esimeste tasuta tundidega leiavad lihtsamad ning tüüpilisemad juhtumid lahenduse.

„Esmase õigusnõustamise süsteemi eesmärk on see, et inimesed tunneksid paremini oma õigusi ja kohustusi. Põhiseadusest tulenevaid õigusi on võimalik aga tõhusalt kaitsta siis, kui inimesed on nendest õigustest teadlikud,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu tasuta õigusabi projekti vajalikkust.

Abi saanute tagasiside projektile on hea – ligi 90% 800st justiitsministeeriumi poolt küsitletud inimesest olid teenusega rahul või väga rahul.

Eesti Õigusbüroo peajurist Janno Pervi sõnul tuleb Eesti Õigusbürool vastavalt justiitsministeeriumiga sõlmitud lepingule pakkuda üksnes õigusnõustamise esmatasandi teenust, kuid praktikas ei jäeta inimest oma murega üksi ja olenevalt juhtumist minnakse nendega ka kuni kohtuni välja. “Lisaks sellele, et meil on pea 8000 klienti on meil tänase seisuga ka 500 pooleli olevat kohtuvaidlust, kus esindame enda klienti kohtus. Kuidas me seda suudame? Meil on üle vabariigi 27 juristi, kes selle projekti raames inimesi abistavad. Oleme loomas platvormi, kus õigusnõu vajav inimene viiakse kõige efektiivsemal moel kokku teda abistada suutva juristiga. Piltlikult öeldes võib seda teenust võrrelda Uberiga, kus teenuse soovijale määratakse talle lähim vaba õige kompetentsiga jurist,” selgitas Perv.

Aasta jooksul on tasuta õigusabi kasutanutest veerand olnud vene keelt kõnelevad ning kolmveerand eesti keelt kõnelevad inimesed. Õigusabi saajatest 65% on olnud naised. Pöördumised on senini olnud seotud peamiselt võla- ja perekonnaõigusega: vaidlused laenuandjate, pankade ja inkassofirmadega ning elatise, lapse hoolduse ja vara jagamise probleemid. Samuti on juristid andnud inimestele nõu ka vaidlustes tööandjaga, pärimisasjades, naabrite- ja korteriühistu liikmete vahelistes vaidlustes ning suhtluses kohalike omavalitsuste ja ametiasutustega.

Tasuta õigusabi antakse inimestele, kelle brutosissetulek on kuni 1,5-kordne Statistikaameti avaldatud keskmisest ehk jääb alla 1906 euro. Tasuta õigusabi saamiseks tuleb tasuda aastane omaosalustasu summas 5 eurot (v.a alaealised) ning registreerida end kliendiks. Seejärel saab kasutada tasuta õigusabi teenust süsteemiga 2+3+10, kus esimesed kaks tundi on tasuta, järgnevad kolm tundi poole hinnaga (20 eurot) ning keerukamate juhtumite puhul saab järgnevad kuni 10 tundi õigusteenust 40 eurose tunnitasuga.

Tasuta õigusabi antakse väheste eranditega kõikides juriidilistes küsimustes ja kõikides vormides, nii kohapealse konsultatsiooni kui ka interneti ja telefoni teel. Kliente nõustatakse nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus, samuti aidatakse koostada dokumente ja suhelda ametiasutustega. Tasuta õigusabi raames ei esindata kriminaalasjades süüdistatavaid ega kahtlustatavaid.

Tasuta ja soodustingimustel õigusabi projekt kestab aastani 2020.

Täpsemalt saab teenuse kohta lugeda siit!