Eesti Pangaliit korraldas tänavu märtsis kuuendat korda rahatarkuse kuud, mille raames andsid 73 vabatahtlikku üle Eesti 126 koolitundi enam kui 2500-le abituriendile. Saadud kogemus näitas, et noorte finantsalased teadmised on küll aastatega paranenud, kuid arenguruumi on veel omajagu.
“Kohtusime noortega, kes astuvad paari kuu pärast kooliseinte vahelt vastutust nõudvasse iseseisvasse ellu. Meie koolituse põhisõnum oli, et rahatarkust ei näita mitte rikkus, vaid igapäevaste rahaasjadega hakkama saamine ja õigete eesmärkide omamine. Elu on näidanud, et kui inimene ei kontrolli oma raha, siis kontrollib raha teda,” ütles Eesti Pangaliidu finantshariduse toimkonna juht Kai Kutsar.
Kutsari sõnul peab finantskirjaoskus jõudma integreeritult erinevatesse ainekavadesse ning rahatarkuse õpetamisega tuleb alustada juba lasteaiast ja algklassidest. “Kui seda ei juhtu, siis jääme oma harjumuste ja finantskäitumisega ülejäänud Euroopast kiiresti maha. Näiteks täna räägime meie alles abiturientidele säästmisharjumusest, siis arenenud riigid on teinud sammu kaugemale ja alustavad juba põhikooli nooremas astmes nende teemadega,” lisas Pangaliidu finantshariduse toimkonna juht.
Pangaliit tegi sel aastal esimese saamu jõudmaks nooremateni. Lisaks abiturientidele said tänavu esmakordselt toimunud üleeuroopalises rahatarkuse viktoriinis oma finantsteadmised proovile panna ka põhikooli vanema astme noored. Kokku võttis omavahel mõõtu 48 kooli 77 klassi.
Kohtusime noortega, kes astuvad paari kuu pärast kooliseinte vahelt vastutust nõudvasse iseseisvasse ellu.
Lisaks koolitundidele jagasid Pangaliit ning rahandus- ja majandusministeerium seitsmes Eesti linnas tasuta infoseminaridel enam kui sajale kohaletulnud huvilisele näpunäiteid säästude kasvatamiseks ja raha paigutamiseks.