/nginx/o/2008/12/19/107939t1ha4d8.jpg)
Kolmapäeval, 11. aprillil korraldab Paide täiskasvanute keskkool jälle arvamuspäeva. Sel aastal on teemaks elukestva õppe võimalused kogukonnas ning kuidas säilitada uudishimu ja elukirge kiirete arengute ajastul.
Paljudele eestlastele on hea õpikogemus ja elukestev õpe võõrad. Eestis on ligi 30 000 noort, kes ei õpi, ei osale koolitustes ega ka tööta. Eesti rahvaarvu ja tööjõupuudust arvestades on seda liiga palju.
Liiati kui arvestada, et töötuid on nende seas vaid 9000 ja kõik ülejäänud ei teeks nagu midagi. Igale kogukonnale on oluline jõuda ka nende noorteni ja tuua nad tagasi kooli või tööturule. Iseasi muidugi, kuidas.
Paide täiskasvanute keskkooli direktor Anneli Suits selgitas, et paljudele noortele ongi tarvis aega anda. «Mul on näiteid, kuidas kooliteed alustatakse mitu korda, vahepeal käiakse välismaal tööl, luuakse pere, saadakse täiskasvanumaks ja elukogenumaks. Kui aeg küps, lõpetatakse ka kool ja minnakse eriala õppima,» lausus ta.
«Me ei saa sundida noort ainult õppima või tööle, vahel on vaja vaheetappi, et ta jõuaks endas selgusele, mida ta õppida või kelleks saada tahab,» tõdes Margit Udam.
Suitsu tähelepanekut mööda vajavad noored, et nendega räägitaks ja nende vajadustega arvestataks. «See tähendab, et peaksime senisest enam noorte probleemidega tegelema,» selgitas ta. «Maakonda on kindlasti juurde vaja tugispetsialiste, kes saaksid noori toetada, näiteks õpiraskuste, kooli pooleli jätmisel või sotsiaalmurede tekkimisel.»
Suits lisas, et paraku on noortel tänapäeval kahetsusväärselt palju probleeme, mille lahendamiseks on vaja nii erialaspetsialistide kui ka kogukonna tuge.
Töötukassa Järvamaa osakonna juhataja Eha Tasangu ütlust mööda on kõige olulisem asutuste koostöö, sest üksi ei tee keegi midagi ära. «Kõik algab aga perekonnast. Kui pere arvab, et noor midagi tegema ei pea, siis ei jõuagi kaugele. Kui noor saab lõpuks aru, et talle tahetakse head, on ta nõus kaasa lööma, õppima ja tööle minna,» arutles ta. «Endal peab olema tahtmist. Arvan, et enamikul see ka tekib, sest varem või hiljem jõutakse arusaamisele, et õppimise ja tööta pole võimalik peret ära toita.»
Järvamaa noorte tugila noorsootöötaja Reima Nõmmiku meelest on noori võimalik ühiskonnaellu tagasi tuua. «Eelkõige neid, kel on mingi eesmärk või tulevikuunistus olemas. Lihtsam on motiveeritud noortega, kel on kodust kaasa tulnud arusaam, et õppimine ja töötamine on elu normaalne osa,» lausus ta.
Nõmmiku meelest on suurem mure nendega, kel eesmärgid ja ettekujutus oma elust puuduvad. «Paljud isegi ei tea, mida nad homme teha tahavad. Need noored on meile kõigile õppimise kohaks. Loodan, et arvamuspäeval leiame mõnedki vastused, kuidas kogukond nende noorteni senisest enam jõuaks,» avaldas ta lootust.
Paide avatud noortekeskuse juht Margit Udam täheldas, et üks võimalus noorteni jõuda on noorsootöötegevused. «Näiteks tasuks leida üles noore tugevused ja neid arendada. Igas inimeses on peidus võimekus, mida tuleb märgata ja jõustada,» ütles ta.
Udam märkis veel, et võib-olla on meil üks lüli kooli ja tööturu vahel puudu. «Noort oleks vaja senisest enam nõustada, arendada tema sotsiaalseid oskusi, huvisid ja muud,» soovitas ta. «Me ei saa sundida noort ainult õppima või tööle, vahel on vaja vaheetappi, et ta jõuaks endas selgusele, mida ta õppida või kelleks saada tahab.»
Kindlasti ei arutleta arvamuspäeval ainult noorte üle. Põletavaid küsimusi on palju, nagu huvitavaid esinejaidki. Üks karismaatilisemaid esinejaid on kindlasti Tiina Saar-Veelmaa, kes vestleb teemal «Kuidas hoida elukirge õppides ja töötades».
Arvamuspäeval saab iga osaleja oma mõtteid ja ideid välja öelda. Üüritust modereerib Maiko Kesküla.
Kõik teemadest huvitatud on 11. aprillil kell 9.30 oodatud Paide muusika- ja teatrimaja kammersaali arvamuspäevale. Kirja saab end panna Paide täiskasvanute keskkooli Facebooki lehel. (JT)
/nginx/o/2016/02/01/4956973t1h1478.jpg)