/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2018/04/10/7770727t1hbaf1.jpg)
Eesti ja Euroopa loodushoiu üks aluspõhimõtteid on, et paljunevaid ja paljunemiseks valmistuvaid loomi ei tapeta: nende pesi ei lõhuta ja neile ei peeta kevadel jahti.
EOÜ: Hanede tapmine kevadrändel on sügavalt ebaeetiline ja kasutu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon leiab, et hanede tapmine kevadrändel on sügavalt ebaeetiline ja samas ka kasutu tegevus, sest see rahuldab vaid kättemaksuhimu ning ei lahenda hanekahjustuste probleemi mittesurmavatest heidutusmeetoditest mõjusamalt.
Eestis kasutatakse hanede peletamiseks põldudelt mitmeid võtteid, mis linde ei surma, aga mille koosmõjus saab hanekahjusid ära hoida või oluliselt vähendada. Nendeks on erinevad nähtavad ja helitekitavad (gaasipaugutid ja -püstolid) hirmutusvahendid, samuti keemilised vahendid, mis muudavad kultuurid hanedele mittesöödavaks, kuid on inimesele ohutud.
Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole võimalik hanede asurkondade suurust ja seeläbi hanekahjustusi küttimise abil mõjutada kevad- ega sügisjahiga. Samuti puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, et parvest paari hane tapmine oleks efektiivsem peletusmeede kui lindude hirmutamine peletushelidega. Kuivõrd mittesurmavad meetodid neid õigesti rakendades toimivad, ei ole hanede kevadine surmamine põhjendatud.
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjon leiab, et hanede tapmine kevadrändel on sügavalt ebaeetiline ja samas ka kasutu tegevus, sest see rahuldab vaid kättemaksuhimu ning ei lahenda hanekahjustuste probleemi mittesurmavatest heidutusmeetoditest mõjusamalt.
Lisaks hirmutamismeetmete rakendamisele tuleb Eestis kaaluda ka sööda- ehk kompensatsioonipõldude rajamist, kuhu haned ja lagled lendavad toituma siis, kui nad on ühelt põllult minema peletatud. „Praegu leiavad haned uue kaitsmata põllu ja söövad seda isukamalt, sest lindude lendu ajamine suurendab nende energiakulu ja nad vajavad rohkem toitu,“ sõnas EOÜ linnukaitse programmijuht Veljo Volke. „Põllumeeste murele kiiret ja lihtsat lahendust ei olegi, kasutada tuleb kõiki põldude kaitsmise viise peale kevadjahi,“ lisas Veljo Volke.
Oluline on märkida, et heidutusjahti saab Eestis juba praegu pidada sügisesel linnujahihooajal, kuid tänane jahipraktika, kus sügisel lastakse hanesid eelkõige märgaladel või peibutistega kõrrepõldudel, ainult suurendab kahjusid, sest linnud peletatakse põldudele.
Eesti Ornitoloogiaühingu hinnangul on probleemi lahendamiseks vajalik tagada hanedele rahualade olemasolu. Selleks on vajalik linnujahi piiramine märgaladel, kaitstavatel aladel ja nende naabruses, samuti rannaniitude tõhusam hooldus ja söödapõldude rajamine.