AS Dessert on leidnud nišitooted

Desserdi juhataja Anti Rõžikovi ülesandeks on muude tegemiste seas ka uute toodete väljamõtlemine. Foto: Toomas Šalda

Keset Türi linna tegutseb aktsiaselts Dessert, millest paljud pole kuulnud, sest siin toodetavad pulbrite kuivsegud ja sulatatud juustutooted ei kanna nende enda kaubamärki.

„Meie keskendume tootmisele, turunduse eest kannab hoolt E-Piim, mille tütarettevõte me oleme,” selgitab Desserdi juhataja Anti Rõžikov. Ettevõtte käive on väiketootja kohta soliidne, mullu 1,3 miljonit eurot. Sulatatud juustutooteid valmib 20, pulbreid 120, vahel koguni 150 tonni kuus.

Palju pulbreid ja segusid

Aktsiaseltsi Dessert tootmis- ja administratiivhoone on valminud taastus- ja ümberehitustöö käigus. Algselt oli see Türi Ühispiimatalituse hoone, mis anti 1938. aastal käiku võitööstusena. Ehitis oli tolle aja moodsaim ja üks arhitektuuriliselt õnnestunumaid Eestis. Türi uus Ühispiimatalitus sai tegutseda alla kolme aasta, kui teise ilmasõja alguses nende hoone purustati. 1955. aastal alustati taastamist ja peagi olid katlamaja, energeetikasõlm, tootmisruumid ja vesivarustus valmis ning tootmispind suurenenud rohkem kui kolm korda. 1991. aastal tööstus erastati ja ettevõtte nimeks sai AS Dessert. Läbi ajaloo on hoones toodetud võid, jäätise- ja desserdikontsentraatide kuivsegusid, glasuurkohukesi ja pulbrisegusid. Praegu toodab ettevõte täispiimaasendajaid, vadakupulbrit, lõssipulbrit, piimapulbrit, jäätisepulbrit ja pulbrisegusid. „Meie ajalugu on järjepidev, tootmine pole katkenud, aga mitut puhku oleme ümber spetsialiseerunud,” tõdeb juhataja.

„Kuivsegamine sobib meile hästi, sest asukoht Türi keskuses linnakese peatänava lähedal ei võimalda juurdeehitust, tootmishoonest ühel pool on raudtee, teisel elumajad. Kuivsegud on nõutav kaup. Piima-, vadaku- ja lõssipulbrid valmivad kindla standardi järgi, aga klientide tellimusel teeme ka erisegusid: näiteks saiale ei saa kergitusaineks lisada ainult vadakut, parem on vadaku- ja lõssipulbri segu. Kuna vadak üksinda jätab kõrvalmaitse, tuleb seda segada teiste pulbritega, mis sobivad täiteaineks ja alandavad toote hinda. Sama on vasikatele ja talledele mõeldud täispiimaasendajate ja sportlaste jõupulbritega – võtad üht, teist ja kolmandat ning segad need õiges vahekorras kokku,” tutvustab Desserdi igapäevatööd Anti Rõžikov. Türilt jõuavad pulbrisegud kõikjale maailma – Mali, Araabia Ühendemiraadid, Brasiilia, Malta, Bangladesh on eksootilisemad sihtkohad. „Pulbri osas on Desserdi kliendid farmid ja tööstusettevõtted, kes leiavad meid üles E-Piima või mõne vahendaja kaudu. Endal meil müügiosakonda polegi. Vahendusfirmade kaudu osutame teenust mitmele Euroopa firmale. Tooraine ehk pooltooted ja kuivkomponendid on valdavalt Eesti päritolu, piima me ei varu. Tööd jagub, seisakuid pole olnud.”

Sulatatud juustud

Uus hingamine algas ASi Dessert jaoks 2007. aastal, kui kohukeste asemel hakati E-Piima kaubamärgi all tootma sulatatud juustu ja sellest valmistatavaid tooteid. „Ise oleme nii väiksed, et suured ketid ei võtaks meid meie kahekümne tootega jutulegi, E-Piima laia valiku ühe osana pole turundusega probleemi. Soetasime juustusulatuskatla ja suitsuahjud ning hakkasime juustu sulatama ja suitsutama. Kuna E-Piim on Eesti üks suuremaid juustutootjaid ja nad väikepakendavad oma juustutooteid, siis paratamatult jääb neil üle kaubandusliku välimuse minetanud kvaliteetset juustu, millele meie siin nüüd lisaväärtuse anname,” räägib piimatehnoloogi haridusega Anti Rõžikov.

Desserdi juustutoodete sortimendi on välja töötanud tema ise. „Tasapisi muudkui nuputan. Uurin seadmete võimalusi ja leiutan, mis nendega veel annaks teha. Nägin, et turul on kohta suitsutatud sulatatud juustul ja siinsamas Türil on lepalaastu valmistaja olemas. Mul oli arvestatav kogemus suitsuahjudega ja nüüd müdisevad meie kaks külmsuitsuahju kaks vahetust ööpäevas, hommikul kuuest õhtul kümneni. Juust on suitsuahjus kaks ja pool kuni kolm ja pool tundi, alles siis saab see ilusa pruunika välimuse. Turg on lepasuitsu sulatatud juustud kenasti omaks võtnud. Kuna paljud kardavad, et suitsutatud toiduained sisaldavad kantserogeene, lasime oma tooteid põhjalikult analüüsida Soome laborites – ei leitud neis midagi kahjulikku. Nüüd jõudis kohale uus karbi- ja topsimasin, saame kaupa ka perepakkidesse pakendada, seni oli ainult tops. Toodame suitsutatud sulatatud juustu ka suurte kangidena. Need viime Põltsamaale, seal need viilutatakse. Kontsernisisene koostöö toimib ladusalt.”

Lisaks sulatatud lepasuitsujuustule toodab Türi tehas sulatatud juustu musta küüslauguga, mis äsja turule jõudnuna on pälvinud klientide hea vastuvõtu. Samuti eri maitsega suitsust läbikäinud juustunäkse ja sulatatud juuste vorstikestena. Värskelt on kaupluseletile jõudnud juustust tehtud dipikastmed. „Teised teevad dippe koorest või hapukoorest ja lisavad juustumaitseainet, aga meie teemegi neid kohe juustust. Nii et meie kaup pole enam ainult juustu-, vaid ka dipiriiulil. Sel kevadel huvitus meie dippidest mitu kaubaketti. Koostöös Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskusega (uue nimega BioCC OÜ) oleme välja töötanud südame-veresoonkonna tööd toetavat ja vererõhku alandavat bakterit Lactobacillus plantarum TENSIA® sisaldava juustu Harmony™. Inimese organism on antibiootikumide poolt nii laostatud, et baktereid soolestikus peaaegu ei ole. Lapse seedeelundkonnast saadud bakter istutatakse meie juustu abil inimese organismi tagasi.” Praegu keerleb Anti Rõžikovi mõte grilljuustu väljatöötamise ümber. „Grilljuustu küll pakutakse, aga meie tahame seda teha sulatatud juustu baasil. Tänavu ei jõua, aga ehk aasta pärast …”

Aastad pole vennad

AS Desserdi töö ja sissetulek sõltub suurel määral piima kokkuostuhinnast. Kui piima eest makstakse vähe, hakatakse vasikatele piima jootma ja siin toodetud täispiimaasendajat väga ei osteta. Kui piimahind on kobedam, müüakse kogu piim maha, saadakse korralik raha ja vasikad saavad täispiimaasendajat. Sarnane loogika kehtib inimeste puhulgi. „Kui majanduslikult on kitsas ja rahvas piirdub leiva, saia ja piima ostmisega ning jäätiseleti poole ei vaatagi, siis ega meiltki jäätisepulbrit tellita. Kui meie toodame juustunäkse ja mehed ei jaksa õlut osta, siis jäävad näksid lihtsalt letile.” Just seepärast oli 2017. aasta Desserdile edukas ja käive kerkis 1,3 miljoni euroni. Seda on enam kui neljandiku võrra enam kui aasta varem.

ASis Dessert töötab 17 inimest. „Kaadri voolavust ei ole, aga töötajate keskmine vanus kasvab, uusi inimesi pole kuskilt võtta,” kahetseb Anti Rõžikov. Mahtu suudaks tema juhitav ettevõte kasvatada ehk isegi kaks korda, aga praegugi pole põhjust kurta. „Muidugi tuleks tootmise kasvades inimesi juurde leida. Eks kunagi jõuame sinna, aga see võtab aega,” usub ta.