Muuseumiöö avalikustas suursündmuse programmi

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2011. aasta sügiseni töötas üle saja aasta vanas majas kohalik postkontor. Siis otsustas Eesti Post sellegi aleviku keskele kolida. Vallavalitsus oligi küsimuse ees, mida tühja ja laguneva, kuid väärika ajalooga majaga peale hakata.
Ime sündis, imetegijaks osutus Valdo Praust (alumisel fotol kübaraga). Mees nagu orkester: küberneetik ja küberturvalisuse asjatundja, mõisaajaloo uurija, ajalooraamatute autor ja mõisaportaali www.mois.ee looja, kartograafiahuviline. Kõigele lisaks tohutu suure jalgrataste kogu omanik. 
Praust koos sõpruskonnaga MTÜst Eesti Jalgrattamuuseum otsis juba mõnda aega kohta, kus mitutsada jalgratast ja palju muud ratastega seonduvat püsivalt esitleda. 
Silma jäi tühjalt seisev vana vallamaja. 2013. aasta sügisel sõlmiski MTÜ Väätsa vallaga lepingu ja sai  ajaloolise hoone enda kasutusse. 
Samal sügisel algas remont ja 2014. aasta juulis oli võimalik juba kahes ruumis jalgrattatehnikat esitleda. Tänavu 17. maiks said valmis kõik kuus ekspositsioonisaali ning võis muuseumi ametlikult avada.
Nädal tagasi, 28. novembril kutsus Praust rahvast Väätsale jalgrattamuuseumi
jalgrattaajaloo konverentsile.
Ettekannetega esinesid spordiajaloolane Tiit Lääne, tehnikaajaloo huviline Rain Vaikla ja Valdo Praust. Huvilisi oli tulnud kokku üle Eesti.
Kes veel pole jalgrattamuusuemis käinud, minge tutvuge. Te ei kahetse. Väärikas vallamaja on saanud uue hingamise.
2011. aasta sügiseni töötas üle saja aasta vanas majas kohalik postkontor. Siis otsustas Eesti Post sellegi aleviku keskele kolida. Vallavalitsus oligi küsimuse ees, mida tühja ja laguneva, kuid väärika ajalooga majaga peale hakata. Ime sündis, imetegijaks osutus Valdo Praust (alumisel fotol kübaraga). Mees nagu orkester: küberneetik ja küberturvalisuse asjatundja, mõisaajaloo uurija, ajalooraamatute autor ja mõisaportaali www.mois.ee looja, kartograafiahuviline. Kõigele lisaks tohutu suure jalgrataste kogu omanik. Praust koos sõpruskonnaga MTÜst Eesti Jalgrattamuuseum otsis juba mõnda aega kohta, kus mitutsada jalgratast ja palju muud ratastega seonduvat püsivalt esitleda. Silma jäi tühjalt seisev vana vallamaja. 2013. aasta sügisel sõlmiski MTÜ Väätsa vallaga lepingu ja sai ajaloolise hoone enda kasutusse. Samal sügisel algas remont ja 2014. aasta juulis oli võimalik juba kahes ruumis jalgrattatehnikat esitleda. Tänavu 17. maiks said valmis kõik kuus ekspositsioonisaali ning võis muuseumi ametlikult avada. Nädal tagasi, 28. novembril kutsus Praust rahvast Väätsale jalgrattamuuseumi jalgrattaajaloo konverentsile. Ettekannetega esinesid spordiajaloolane Tiit Lääne, tehnikaajaloo huviline Rain Vaikla ja Valdo Praust. Huvilisi oli tulnud kokku üle Eesti. Kes veel pole jalgrattamuusuemis käinud, minge tutvuge. Te ei kahetse. Väärikas vallamaja on saanud uue hingamise. Foto: Kaarel Aluoja

Veidi rohkem kui kuu aja pärast – laupäeval, 19. mail – on järjekorras kümnes üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja "Öös on pidu".

 

Tänasest on avalikud öö eriprogrammid: muuseumides on kümneid eriekskursioone, peoteemalisi töötubasid, kontserte, etendusi, mälumänge ja muud.  

Praeguse seisuga võtab tänavu muuseumiööst osa ligi 200 muuseumi, lisaks muuseumidele teevad oma uksed viieks tunniks tasuta lahti näitusepaigad, arhiivid, kirikud, mõisad ja isegi looduskeskused – üht või teistpidi kultuuri, teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid.

Eelmisel aastal tehti muuseumiööl üle  Eesti rohkem kui 111 000 muuseumikülastust, mis tähistas ka muuseumiöö rekordit.

Järvamaal ootavad muuseumiööl külla A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel, Ajakeskus Wittenstein Järvamaa muuseum, Eesti jalgrattamuuseum, Järva-Jaani vanatehnika varjupaik ja Roosna-Alliku mõis.

Muuseumiöö korraldusmeeskonna liikme Hanna-Liis Kondi sõnul on muuseumiöö peoteema kantud sellest, et Eesti tähistab sel aastal oma 100. aastapäeva, ent muuseumid lähenevad sellele muidugi igaüks oma vaatenurgast ja räägivad sellest, mida tähendab pidu ja pidutsemine just nende valdkonnast vaadatuna.

"Kuidas on Eestis läbi aja peetud sünnipäevi, lõikus-, sarika- ja pulmapidusid? Milliseid olukordi me veel peokorraldamise vääriliseks peame? Millised on meie peorituaalid ja kuidas on pidutsemine ajas muutunud? Kas loomad peavad ka pidu? Millised meie suurimad spordipeod, millised erinevate usundite pidulikud rituaalid? Kuidas peost puhatakse ja kuidas pidu lõpeb?"

Üle Eesti ootavad muuseumiöö külalisi erilised ekskursioonid, kontserdid, töötoad ja võimalus endale lõputult uut avastada, lisas Kont. "Muuseumiöö korraldajad ütlevad igal aastal, et muuseumiöö ongi otsekui üks suur muuseumipidu: sel aastal räägimegi siis peoga seotud teemad põhjalikult lahti." 

Korraldajad panevad muuseumiöö huvilistele südamele, et tehes plaane väiksemate muuseumide külastuseks heidaksid huvilised pilgu peale öö programmile, sest pisemates muuseumides on muuseumiööks või eriekskursioonideks vaja end sageli ette kirja panna. 

Programmis osalevad muuseumid ja teised organisatsioonid avavad muuseumiööl oma uksed kella 18st 23ni ning sel ajal on sissepääs tasuta. Kõige parema ülevaate sellest, mida muuseumid täpselt ette võtavad, leiab aadressilt https://www.muuseumioo.ee. (JT)

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles